Säästliku soojakolde valimine kütab pea kuumaks

Viljandi kultuuriakadeemia tudeng Marvin Mitt nentis, et tema kiviseintega kodus talletub õhksoojuspumba soojus vahelduva eduga. Foto: Marko Saarm

Külmade tulles pööravad inimesed pilgu küttekehade poole ja nii mõnigi on sunnitud mõtlema uue süsteemi või lisaseadme soetamisele. Seda ostma minnes on aga pea pahatihti tulvil mitut masti küttelahendustest, keerulistest terminitest ja segadusse ajavatest reklaamidest.

Viljandis Oru tänaval eakas majas elav vanahärra Aare Sammul kütab oma 30-ruutmeetrist korterit nagu tema naabridki puudega ning tema kodus on nii ahi kui pliit. Pliidi tarvis kulub Sammuli sõnul natuke vähem kui tonn briketti talve peale, ahju jaoks tellib ta iga talv kümme ruumi halge.

«Võib-olla annaks uue küttesüsteemi ehitada, aga see on omaette ooper. Puuküte on nagu väike treening, toonuse mõttes on hea,» kõneles ta südikalt. «Selles piirkonnas on maakütet raske panna: peab olema muinsuskaitse luba, et maa sisse auk teha ja toru tuua. Ja õhksoojuspumpa ei pruugita ka lubada vana maja külge kinnitada.»