Heidet nulli poole sikutav uus kliimaseadus nõuab turbatootjate hinnangul selgitusi

Uues kliimakindla majanduse seaduses on välja toodud, et maakasutussektor on arvestusliku kliimamõjuga. Enim kujundab seda raiemaht ning aiandusturba kaevandamisest ja ammendatud turbatootmisaladest tulenev heide. Foto: Mailiis Ollino

Sel nädalal kliimaministeeriumi tutvustatud ja peagi kooskõlastusringile minev kliimakindla majanduse seadus seab uued nõudmised ka turbatootmisele. Muu hulgas võetakse sihiks, et 2050. aastaks väheneks märgaladelt lähtuv heide sada protsenti ning kasutatud kaevandusalad leiaksid uue loodusliku funktsiooni.

Eesti turbaliidu nõunik Kersti Rannamäe sõnul pole looduse taastamine tööstustele midagi uut, sest juba praegu on ettevõtetele riigilt renditava maa puhul sisse kirjutatud taastamise nõue. Turbatootjad saavad riigilt kuni 30 aastaks maad rentida ning siis seda veel mõne aastakümne võrra pikendada, kuni alad on ammendunud. Seejärel on tootjal kohustus paik nii ehk naa taastada. "Siin pole mingit läbirääkimise kohta ja tootjad on sellega oma protsessides juba arvestanud. Neil on loodud ettevõttes fond, kuhu kogutakse raha kasutusest välja jääva ala taastamiseks," kõneles Rannamäe. Ta lisas, et asja juures on bürokraatlik küsimus küll.