Paari nädala eest viisid osaühingu Armering töötajad hunniku ehitusprahti Suure-Jaani valda metsa veerde, ehkki jäätmete seaduslikuks äraandmiseks oleks kulunud vaid kümmekond eurot.
Ehitusfirma vedas prügi metsa
22. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prügi visati ühe kõrvaltee äärde Viljandi—Imavere maantee lähedal veidi enne teist Olustvere ristmikku. Muu hulgas kuulusid laadungisse kaks purustatud klaasidega aknaraami, pappkastid, värvipurgid, paar vanu plätusid ja VMT Ehituses koostatud ehitusspetsifikatsioonid. Jäämehunnikus vedelenud dokumendid olid seotud möödunud suvel Viljandis Tähe tänava tehases tehtud töödega.
VMT Ehituse ehitusdirektor Indrek Jõgisoo tõdes prügikoorma fotot vaadates, et vähemalt aknad sellelt objektilt pärineda ei saa, sest selliseid seal polnud. «Pappkastid on muidugi kõikjal nii sarnased, et nende kohta on võimatu midagi öelda.»
Jõgisoo sõnul olid sündmuskohalt leitud spetsifikatsioonid alltöövõtja, osaühingu Armering valduses ja sealt need tõenäoliselt loodusesse sattusidki. Objektijuht olevat mäletanud, et ka pildilt paistvaid plätusid oli kandnud Armeringi töötaja.
«Näeb väga seda moodi välja, et keegi on oma garaaži või autot koristanud ja koos muu sodiga ka meie paberid minema visanud,» oletas Jõgisoo. «Viljandist Tähe tänavalt oleks Suure-Jaani valda prügi viia majanduslikus mõttes lauslollus, sest Viljandi prügimägi on nii lähedal ja sellise jäätmekoguse äraandmiseks kuluks väga väike summa.»
Allhankija tunnistab süüd
Armeringi juhatuse liige Janno Lees tunnistas, et tõenäoliselt on looduse risustamises süüdi tema firma.
«Meil oli küll väike prügivedu,» sõnas ta. «Tööd praegu ei ole ja koristasime oma ladu.»
Leesi jutu järgi läheb praht ehitusobjektidelt tavaliselt ikka prügimäele, kuid seekord oli firmal vaja lahti saada peamiselt puitjäätmetest ja töömehed lubasid need lihtsalt ära põletada.
«Ilmselt on siis see osa, mida põletada ei saanud, metsa alla viidud,» nentis Lees. «Palun väga vabandust!»
Nii Lees kui Jõgisoo avaldasid valmisolekut, et nende firma koristab lagastatud koha kiiresti ära, kuid selleks enam vajadust pole. Nimelt jõudis maa omanik Olustvere teenindus- ja maamajanduskool teisipäeval prügi ära vedada.
«Aga arve võiks sellele firmale esitada küll,» leidis kooli direktor Arnold Pastak. «Inimene ju tegi tööd ja auto sõitis.»
Pastaku sõnul on kool pidanud samast kohast varem palju suuremaid rämpsukoguseid rookima, kuid viimasel ajal on risustamine seal õnneks lõpetatud — kuni kõnealuse juhtumini.
«Äärmiselt nõme, kui nii käitutakse,» oli Pastak ehitajate talitusviisi pärast nördinud.
Ehitajad sageli ei patusta
Lisaks koristusarvele tuleb Armeringil ilmselt vastu võtta omavalitsuse määratav karistus. Suure-Jaani valla keskkonnanõunikule Tiiu Umalale anti heitmehunnikust teada möödunud nädalal, kuid neljapäevaks ei olnud ta veel VMT Ehituse, tollelt töö tellinud ettevõtte ja allhankijaga ühendust võtta jõudnud ega osanud seetõttu teemat lähemalt kommenteerida.
Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juhataja Naima Tääri andmetel tuleb harva ette, et ehitusfirmad jäätmed metsa alla viivad. Viimastest aastatest meenus talle vaid üks selline juhtum.
«Üldiselt teevad tellijad ehitajaga väga ettevaatliku lepingu, kus on täpselt öeldud, kuhu jäätmed pannakse,» teadis Täär. «Samuti nõuavad omavalitsused selle kohta andmeid ehitusluba väljastades.»
VMT Ehituse ehitusdirektor Indrek Jõgisoo märkis, et peatöövõtja saab seaduslikku jäätmekäitlust tagada ka alltöövõtjaid valides. «Koostööd tuleb teha vaid sada protsenti usaldusväärsete firmadega.»