Hea tahtmise juures võib praegugi mõnes varjulises kohas suusad alla panna, kuid lumeriismetest jääb aina vähem järele ja tasapisi ähmastuvad ka kohevvalged mälestused.
Kevad saab lõpuks lumemaailmast jagu
14. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadupärast kasvab kalamehejuttudes saak ajapikku aina suuremaks. Samamoodi võivad lumised talved inimeste meenutustes üha talvisemaks muutuda. Kui just foto ei ütle, kuidas lood tegelikult olid.
Siinkirjutaja võttis ühes fotograafiga nõuks otsida Viljandis üles täpselt samad kohad, mille olime talletanud talvel, ja jäädvustada need uutel fotodel. Nii saab igaüks nüüd ise hinnata, kas tema just selliseid hangesid mäletaski või jõudis tõde mälusopis juba muutuma hakata.
Kõige paremini näitasid lume hiilgust ning hukku turuhoone ja -platsi juures tehtud fotod, nõnda need lõpuks valikusse jäidki. Väärib märkimist, et mõnes varjulisemas kohas pesitsev lumevaal hääbub hoopis aeglasemalt.
Talvised fotod on tehtud 6. jaanuaril. Just tol ja ka järgmise päeval mõõtis Viljandi ilmajaam oma vaatlusplatsil möödunud talve paksima lumevaiba: 63 sentimeetrit. Kevadised pildid on eilsest.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna juhataja kohusetäitja Külli Loodla otsis «Sakala» palvel välja teisedki sügisest kevadeni väldanud lumehooajale iseloomulikud näitajad.
Mujal Eestis fikseeris hooaja lumetipu Jõhvi jaam hoopiski esimesel kevadkuul: 82 sentimeetrit 12. märtsil.
Esimest lund — valdavalt lörtsi — täheldasid ilmajaamad 12. oktoobril. Püsiv lumikate moodustus kõigepealt Jõhvis 18. novembril. Viljandis juhtus see 24. novembrist.
Esimesena sai püsiv lumikate otsa Vilsandil, kui 24. märtsil pani jaam selle paksuseks kirja 0 sentimeetrit. Viljandi ilmajaam märkis sama 8. aprillil — eelmisel hommikul oli lund olnud kahe sentimeetri jagu.
Eile, 13. aprilli hommikul said lume paksust Eestis mõõta veel neli ilmajaama. Kõige enam lasus lund Ida-Virumaal Alajõel: 13 sentimeetrit.
Eelmise aasta kevadel oli lumi kõikjal vaatlusplatsidel sulanud 16. aprilliks. Toona mõõtis viimasena lume paksust Alajõe jaam: hommik varem oli kirja läinud vähem kui pool sentimeetrit.
Viljandi ilmajaama ja matemaatiku ühisabiga selgus, et lumeuputuse kõrgajal lasus Viljandil lund umbes 1 845 900 tonni. Kui arvestada see ümber näiteks 80 kilogrammi kaaluvateks inimesteks, ilmnes, et too lumeraskus võrdunuks 23 073 750 mehe ja naisega. Umbes nii palju elab inimesi näiteks Hiina suurlinnas Shanghais.