Kevad ähvardab suurveega

Marko Suurmägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu ohustas üle kallaste paisunud Räpu jõgi Koksvere küla ning inimesed ehitasid maja kaitseks liivakottidest veetõkkeid. Kriisikomisjon soovitab juba praegu liivakotid valmis panna, et liigvee saabumiseks valmis olla.
Mullu ohustas üle kallaste paisunud Räpu jõgi Koksvere küla ning inimesed ehitasid maja kaitseks liivakottidest veetõkkeid. Kriisikomisjon soovitab juba praegu liivakotid valmis panna, et liigvee saabumiseks valmis olla. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sooja sunnil kiiresti sulama hakkav lumi tõi eile kokku kriisikomisjoni, kes arutas, kuidas ollakse valmis suurvee saabumiseks ning inimeste evakueerimiseks, kui seda peaks vaja minema.

Päästjad kinnitasid, et nad on valmis inimesi üleujutuste piirkonnast päästma, kuid kellegi maja keldrisse tunginud vett nad välja pumpama ei hakka.

Kriisikomisjon nimetas ohukohad

«Päästeteenistus reageerib siis, kui on oht inimese elule ja tervisele,» selgitas päästeteenistuse avalike suhete esindaja Marek Kiik. Ehkki päästjatel on võimsad pumbad, ei tegele nad inimeste olmemurede lahendamisega.

Marek Kiik avaldas lootust, et inimeste evakueerimise järele vajadust siiski ei teki.

Eile istus Tartus koos Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon ning arutas valmisolekut kevadiseks suurveeks. Suurema üleujutusohuga piirkondadeks nimetati Tartu, Võru ja Põltsamaa linn ning Jõgeva alevik. Viljandimaal ähvardab liigvesi eeskätt Soomaad ja Võrtsjärve-äärseid alasid, kuid mõlemal pool on inimasustus hõre.

«Elanike muredega peab tegelema eeskätt omavalitsus,» seletas Marek Kiik. Võrtsjärve-äärsete Tarvastu ja Kolga-Jaani valla vanemad kinnitasid nädal tagasi, et sealsed inimesed on igal aastal suurveega ise toime tulnud.

Veevarustusseadmeid müüva osaühingu Aquarius juht Enn Sumeri meenutas, et eelmisel aastal põhjustas sulavesi muret mitmel pool maakonnas ning isegi Viljandi linnas, millest enamik seisab mäe peal.

«Käisin kevadel mõnes majas, kus oli keldrisse ilus saun tehtud ja põrand laudadega kaetud — seal lainetas kõrge vesi,» meenutas ta. «Päris kurb oli seda vaadata.»

Liigveega võitlemiseks soovitas Sumeri muretseda veepumba. Et ka mullu kevadel oli suure lume tõttu veetase kõrge, on paljud liigveeohtlikus piirkonnas elavad inimesed endale pumba juba muretsenud.

Juhtmed tuleb kuivad hoida

Üks põhjus, mil suurvee tõttu võib inimeste elu ohtu sattuda, on vee alla jäänud elektrijuhtmestik.

Et sellist ohtu vältida, soovitavad päästjad juba praegu keldris asjad kõrgemale tõsta ning kui vesi peaks majja tungima, siis vähemalt sellest hooneosast elekter välja lülitada.

KOMISJON
Kriisikomisjon seadis kohustused.
• Omavalitsused ja maan­teeamet peavad tagama, et truubid oleksid korras.
• Valdade ja linnade juhtidel on kohustus teavitada ohustatud piirkondade elanikke ning vajaduse korral inimesi ohustatud aladelt ümber paigutada.
• Päästekeskus reageerib siis, kui tekib otsene oht inimeste elule ja tervisele.
• Keskkonnainspektorid peavad jälgima, et paisude omanikud täidaksid oma kohustusi.
Allikas: kriisikomisjon

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles