/nginx/o/2008/10/14/83297t1ha4c3.jpg)
Et talvekülmad ja kõva kütmine pole enam mägede taga, manitseb ahjumeister ja korstnapühkija Juhan Änilane inimesi oma maja küttekehade ja korstna seisukorda kontrollima.
Korstnad ootavad musta meest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Änilase tähelepanekute järgi on talumajapidamiste korstnad sageli suisa õnnetus seisus.
«Kui korstnat pole ammu puhastatud, võib kuumust saanud lendtahm soojalõõris süttida ja minna nagu püssirohi mööda tahmarulle, nii et rebasesaba on korstnast väljas,» hoiatab ta.
Tööd peab tundma
Korstnapühkija sõnul tuleb lõõri pühkida vähemalt kord aastas ja seda peab tegema asjatundja.
«Töö kallale võib minna ka omanik, kui ta oma küttekollet hästi tunneb. Iga lõõr on ju ainulaadne ja on hea, kui seda pühib inimene, kes taipab, kuidas käigud kulgevad,» räägib ta ning rõhutab, et lõõrid on tarvis põhjalikult puhtaks teha, sest kui osa tahmast jääb sisse, kogunevad need peagi uuesti saasta täis.
Juhan Änilasel tuleb aastas pühkida umbes 50 korstnat ja tööd jagub aasta ringi. Tema ütlemist mööda pole see iseenesest kallis, küll aga võib kalliks minna juhul, kui tööd kaua edasi lükata.
«Tahma rohkusest annab tunnistust kehv tõmme,» lausub ta, kuid lisab samas, et kehva tõmbe põhjus võib olla ka tehniliselt valesti ehitatud ahi.
Änilane võrdleb küttekollet mootoriküünlaga: «Kui see on seest pruun, on põlemine normaalne. Tahmunud uksed ja seinad viitavad aga sellele, et lõõrid tahavad pühkimist.»
Meister hoiatab, et riided tuleks süttimise vältimiseks lõõridest eemal hoida.
Asi on hull
Juhan Änilane nendib, et paljudes majapidamistes on väga halvas seisukorras korstnaotsad: küll on vihm segu kivide vahelt uhtunud, küll tahm selle ära söönud.
«Olen viimasel ajal kümneid korstnapitse korda teinud. Asi on ikka päris hull,» tõdeb ta.