Päevaintervjuu: Eesti keel elab päris hästi

Helle Metslang Foto: Erakogu

Eile, kui «Sakala» Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja Helle Metslangiga jutule sai, oli too parajasti teel Tartust Vastseliina.

Professor Helle Metslang, mis tundeid teis tekitab emakeelepäev?

Mulle meeldib väga, et eesti keelele pööratakse nii suurt tähelepanu. Olgu veel kord kiidetud Meinhard Laks, kes emakeelepäeva välja mõtles, ja eesti rahvas, kes tema ideed nii kenasti toetab.

Sõidan parajasti keeleteo auhinna lõpuüritusele Vastseliina gümnaasiumi ja saan rõõmuga mõelda kõigile neile toredatele keeletegudele, mis konkursile esitati. Haare on lai nii geograafiliselt kui sisuliselt. Auhinnale kandideerivad Saaremaa koolilapsed ja vabariigi president, aga ka Johannes Aavikust sisuka uurimuse kirjutanud prantslane Antoine Chalvin ja pimedatele eestikeelse hääljuhendi loojad.

Kas te näete eesti keelele ka ohte?

Mina neist ohumärkidest ennast nii väga ehmatada ei lase, sest eesti keele positsioon on tugev ja see on kasutusel kõigis eluvaldkondades. On iga inimese auküsimus, millist eesti keelt ta kasutab. Kui teadlikkusest jääb puudu, saab ennast alati harida.

Üks keeleteo kandidaat on professor Martin Ehala juhendamisel tehtud üliõpilaste eesti keele oskuse taseme uuring. Nagu selgus, võib tudengite emakeelega osalt rahule jääda. Eelkõige tuleb arendada funktsionaalset keeleoskust, et inimesed suudaksid tekstidest aru saada, ise korralikke tekste luua ning kasutada keelt otstarbekalt.

Mida arvate murretest?

Keeleteadlasena on mul objektiivne pilt sellest, mis toimub ja kuidas keel varieerub.
On meie keele suur rikkus, et sel on nii palju variante: vanad murded ja uued netikeeled ja mis kõik.

Kas inglise keele pealetung on pidurdunud?

Kuni inglise keel ei hakka eesti keelt mingil alal välja tõrjuma — eriti pean silmas teadust ja kõrgharidust, kus emakeel peab tingimata säilima —, pole viga midagi. Õnneks on meil «Eesti keele arengukava 2011—2017», mis kaitseb eesti keele arendamist ja kasutamist kõigil elualadel.


AUHIND

Keeleteo auhinna pälvisid mittetulundusühendus Jumalalaegas ja Eesti hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu osakonna töörühm, juht Janar Vaik.

• Keeletegu: eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele.

• Pimedatele inimestele mõeldud tehnilistele abivahenditele eestikeelse hääljuhendamise loomiseks tõlgiti ingliskeelsed käsud eesti keelde, prooviti nende sobivust ning edastati salvestised abivahendeid tootvatele firmadele.

• Eestikeelse hääljuhendamisega on pimedatele mõeldud daisy-pleierid, diktofonid, lugemisseade, vererõhuaparaat, glükomeeter, kõnelev kell, kalkulaator, värvimääraja, köögikaalud, saunakaal, mõõdulint ning akulaadijad.

• Pärast tehniliste abivahendite hääljuhendamise muutmist eestikeelseks hakkasid pimedad inimesed neid senisest enam kasutama. Nii suurenesid nende iseseisva toimetuleku võimalused.

• Emakeelse hääljuhendamise loomine võimaldas muuta pimedatele inimestele abivahendite kasutamise arusaadavamaks ja täpsemaks, tõstab eesti keele mainet maailmas ning annab suuna luua edaspidi tootma hakatavatele ja Eestis müüdavatele tehnilistele abivahenditele omakeelne hääljuhendamine.
 

Allikas: haridus-  ja teadusministeerium