Vox populi mälumaastikel

Gregor Taul

FOTO: Elmo Riig / Sakala

KUI TALLINNA VABADUSSÕJA võidusammas valmis, lootsin ja uskusin, et see jääb noore rahvusriigi mälumaastikul viimaseks üdini poliitiliseks monumendiks. Kasvuraskuste märk, mis sa ikka teed. Peab ära kannatama, nii nagu teismelised vinne salgavad.

Tellijale

Arvasin ja kirjutasin ka oma 2012. aastal valminud magistritöös («Monumentaalsed moondumised Vabaduse väljakul 2001–2011: monumendid ja skulptuurid»), et edaspidi saab avaliku ruumi kvaliteet vaid paremaks minna. Vana hea idealism, mis sunnib uskuma, et elu edeneb lineaarselt. Praktikas on suhted aja ja ruumi vahel siiski ettearvamatud.

Viljandisse kolides kuulsin, et see on üks viimaseid Eesti linnu, kus pole taastatud sõjaeelset Vabadussõja monumenti. Siin oli selleks Amandus Adamsoni 1926. aastal valminud kõrgel jalamil skulptuurigrupp, mis seisis Eesti Panga hoone ees, taustaks lossimäed. Monument õhiti 1941. aastal ning 1970. aastate lõpul ehitati selle kohale Viljandi EKP hoone, mida tänapäeval maavalitsuse kontoripindade järgi ametite majaks kutsutakse.

Tagasi üles