Vaba mõte. Komistustrepp

Hans Väre
, Sakala peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Väre
Hans Väre Foto: Elmo Riig / Sakala

Mu sõber elas kunagi kortermajas, kus teise ja kolmanda korruse vahel oli üks trepiaste ülejäänutest kõrgem. Kohalikud olid sellega muidugi ära harjunud, aga polnud vist ühtegi külalist, kes praakastmel komistanud poleks. Uueveski trepp, mida Viljandi linnavalitsus kaasava eelarve abil uueks looma asus, paneb samamoodi ühtelugu komistama. 

Nendest koperdamistest, mis puudutavad kaasava eelarve rahakoti 30 000-eurosest sisust kaks korda suuremat trepiehituse maksumust, on Sakala lugusid kirjutanud juba vist sama palju, kui on Uueveski trepil astmeid. Olgu vaid öeldud, et lõpuks päädis asi volikogu arengu- ja eelarvekomisjoni juhi, Viljandi Metalli juhatuse liikme Jaak Sule ideega renoveerida trepp tagasihoidlikumalt, nii et see sarnaneks mingil määral Trepimäe omaga. Sellegi plaani õnnestumine eeldas, et töövõtja teeb tellija suhtes leebe pakkumise, kuid vähemalt oli asjal lootust. 

Paraku kipub ettevõtmine taas veidraks. Miskipärast otsustas linnavalitsus umbes 30 000 eurot maksva töö jagada neljaks osaks, nii et betoonitööd tellitakse ühest firmast, metallitööd teisest ja nii edasi. Osadeks jagamine ei ole iseenesest seadusevastane, kuid antud juhul paistab see kunstlikuna, nagu ostetaks sülearvutile eraldi ekraan ja klaviatuur. Summat arvestades kõnnib selline tegevus ka riigihankeseaduses sätestatu piiril. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles