Sööme sõnu: Hõissa, kauboi, hipi-hipi-jee!

FOTO: Üllar Priks / Sakala

Ei tea, kuidas on lood praeguste poisikluttidega, aga minu ajal ei pääsenud keegi üle ega ümber Metsiku Lääne teemast. Võsas ragistades sai küll kauboi, küll indiaanlase rolli sisse elatud. Viimati mainitusse vist isegi rohkem, sest mingi vibuköksi meisterdaks praegugi une pealt valmis.

Tellijale

Eks ma muidugi läbi udu mäleta neid legendaarseid Gojko Mitići filme, aga suurem indiaanivaimustus tuli siiski peale Winnetou raamatuid lugedes. Iseenesest üsna lapsemeelne kraam. Ju olid ka Karl Mayl mõned lapsepõlvefantaasiad välja elamata jäänud, sest raamatu põhikangelaseks oli ta vormistanud eriti ülla ja osava minategelase ning õnnetu punanahk keksis oma tomahoogiga rohkem tagaplaanil.

Igatahes ammutasin ma sealtmaalt päris hoolega säärast ilukirjandust ja kablutasin sõpradega Elva mändide vahel käega vastu lahtist suud tagudes ja huilates ringi. Ärge kellelegi edasi rääkige, aga asi läks suisa nii hulluks, et sain naabritüdruku uiskudega kakerdades jääkarnevalil kauboikostüümi eest kolmanda koha diplomi.

Tagasi üles