Viljandi kandis sadas laupäeval maha nii palju lund, et vähe jäi puudu ametlikust loodusõnnetusest.
Viljandi võttis lumepealinna tiitli
30. detsember 2014, 07:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Külli Loodla ütles, et tugevat lumesadu peetakse loodusõnnetuseks, kui 12 tunni või lühema aja saju hulk on vähemalt 20 millimeetrit. Viljandi ilmajaam mõõtis laupäeval 12 tunni saju koguseks 16 millimeetrit, mis on rohkem kui veerand jõulukuu normist.
Loodla märkis, et kuigi see polnud erakordne, oli sadu siiski nii tugev, et sellist ei pruugi igal talvel ette tullagi.
Kui mõõta saju tulemust langenud lume paksuse järgi, pälvis Viljandi selge ülekaaluga lumepealinna tiitli. Ilmateenistuse koduleht uuendab automaatselt lumepaksuse näite igal hommikul kell kaheksa ning selle järgi oli Viljandis ja ühtlasi kogu Eestis paksim lumi pühapäeva hommikul: 28 sentimeetrit.
Järgnes Saugal asuv Pärnu ilmajaam 22 sentimeetriga. Muide, samal ajal oli Eestis kõige vähem lund Hiiumaal Ristnas, vaid 2 sentimeetrit.
Loodla uuris Viljandi ilmajaama täielikest andmetest järele, et üldse kõige paksem lumikate lasus Viljandi ilmajaama vaatlusplatsil laupäeva õhtul kell kaheksa: 30 sentimeetrit. Hiljem see vähenes lume enese raskuse ja tuule mõjul.
Paks lumi häiris liiklust ja tõi tänavate, parkide ja parklate hooldajatele palju tööd.
Aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused Lääne regiooni talihooldada on Viljandis 98,4 kilomeetrit tänavaid, 26 389 ruutmeetrit parklaid, 9600 ruutmeetrit kõnniteid, 66 bussipeatust ja 53 ülekäigukohta.
Ettevõtte tänavahooldusmeister Janno Laht vaatas eile nädalavahetusele tagasi ning tõdes, et suure lumesajuga võitlemine läks päris raskelt.
«Kui sadu on nii tugev, võib sahk ju lund lükata, aga poole tunni pärast on olukord endine,» lausus ta.
Sakala küsimusele, kas märksa paremini saaks seda tööd teha vaid juhul, kui oleks rohkem töömehi ja masinaid, vastas Laht jaatavalt ning nentis, et selleks on vaja ka märksa rohkem raha.
«Aga vaevalt ükski omavalitsus või riik kunagi nii rikkaks saab,» tähendas ta. «Väikese ääremärkusena võiks öelda, et kui näiteks Saksamaal ja Šveitsis liiklus väiksema lumega seisab, siis meil on isegi hästi läinud.»
Laht ütles, et laupäevase suure saju ajal ükski Eesti Keskkonnateenuste töömees kodus puhkepäeva ei pidanud, vaid kõik olid tööl. Need, kes olid töötanud eelmisel ööl, läksid pärast päevast uinakut uueks ööks taas lund tõrjuma.
«Põhiline töökoormus oli laupäeval ja sellele järgnenud ööl ning palju tööd jagus ka pühapäeva,» lausus Laht. Eile tehti järelkoristust ja sõideti läbi need kohad, kus nädalavahetusel olid autod ees parkinud.
Eesti Keskkonnateenustest tõrjus Viljandi tänavatelt lund viis suurt traktorit, üks väike traktor ja kaks autot ning neid ohjas või tegi käsitsi tööd kümmekond meest. Eile keskpäevaks oli Lahe sõnul osa masinaid järjest töötanud juba üle 48 tunni, vaid mehed olid vahetunud.