Viljandi poepidajad on täheldanud, et nõudlus pruugitud jalgrataste järele on aina suurem, sest esiteks on moes taaskasutus ja teiseks on kasutatud rattad märksa odavamad kui uued.
Moodi on läinud pruugitud jalgrattad
20. mai 2014, 07:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joosepi rattapoes on müügil nii uued kui kasutatud, nii linna- kui maastikujalgrattad. Omanik Simmo Joosepi sõnul eelistavad ostjad linnarattaid maastikuratastele. «Neil on sadul mugavam ja lenkstang kumeram. Maastikujalgrattal istud sa sportasendis, selg küürus, linnajalgrattal sõites on selg sirgu,» tõi ta välja ühe erinevuse.
Joosep nentis, et aasta-aastalt ostetakse rattaid üha enam. «Praegu on meil pakkuda päris palju uusi linnajalgrattaid. Kasutatuid kahjuks ei ole häid pakkuda. Nõudlus nende järele on aga küll väga suur.»
Joosepi arvates ostetakse pruugitud rattaid ennekõike soodsama hinna pärast. «Ise olen üritanud neid eelkõige lastele vaadata, sest kui uus maksab 200 eurot, siis seda on ikkagi palju. Ühe-kahe aasta pärast kasvab laps rattast välja, talle võib vabalt osta ka 60–80-eurose.»
Kauplusest leiab kasutatud jalgrattaid ka täiskasvanutele, kuid neid on seal siiski vähevõitu. «Võimalik, et inimestel ei ole enam veneaegseid rattaid alles. Või siis on need nõnda ära peetud, et ei tihata meile müüa.»
Teinekord jääb tehing Joosepi sõnul katki seetõttu, et ratta eest soovitakse saada sama hinda, mida maksti selle eest kuus aastat tagasi. «Kui tavaline naiste linnaratas maksab keskmiselt 320 eurot, siis samasugune viis kuni seitse aastat kasutatu on meil kusagil 100–150 eurot.»
Ka kasutatud rattaid parandatakse
Simmo Joosep meenutas, et aastaid tagasi tõid nad rattaid ka ise Soome, Rootsi ja Norra taaskasutuskeskustest ja oksjonitelt. «Tegime korda ja panime müüki,» lausus ta. «Nüüd aga on transport Skandinaavia riikidest kalliks läinud.»
Kunagi korraldas Joosepi rattapood kampaania, et see, kes tõi poodi vana ratta, sai uue osta odavamalt. «Siis toodi küll igasuguseid rattaid. Pole tähtis, kas see on 80-ndate ratas või uuem – tuleme kõigiga toime. Kasutatud osadega me siiski parandada ei saa, vaid peame uued panema,» rääkis omanik.
Joosep mainis, et on internetis märganud ka niisugust kuulutust, milles küsitakse kasutatud jalgratta eest 200 eurot. «See on üle mõistuse hind. Usun aga, et sellised linnarattad alles hakkavad moodi minema ja nende hinnad tõusma.»
On neidki inimesi, kes käivad poes kasutatud rattaid uudistamas iga kuu. Nagu Joosep ütles, on mõnega säärane kokkulepe, et kui soovikohane ratas müüki tuleb, siis helistatakse talle. «Ei paista küll välja, et tänapäeval keegi kasutatud ratastesse halvasti suhtuks ja ütleks, et need on vanad ja jamad.»
Poes müüdavatest uutest linnajalgratastest on suurem osa naisteraamiga. «Neid tehakse lihtsalt rohkem,» põhjendas Joosep. «Täna (eelmisel neljapäeval – toimetus) käis üks härra vaatamas meesteratast. Aga et jalg ei tahtnud üle minna, pidi ta naisteratta võtma.»
Viljandi taaskasutuskeskuse müüja Tõnu Kivisild nentis eelmisel nädalal, et praegu neil kasutatud jalgrattaid pakkuda ei ole, aga vahetevahel neid siiski liigub. «Jalgratast keegi eraldi siia tooma ei hakka. Kui läheme kaubale järele, siis vahel öeldakse muuseas, et mul on kuuris vana ratas, viige see ka minema,» kõneles ta.
Roheliste rattad on poes ilu pärast
Jalgrataste ostmine sõltub Kivisilla kogemust mööda suuresti ilmast. «Nii kui esimesed kevadised ilmad saabuvad, kaovad ka rattad. Üritame neile panna ka sellise hinna, et need ikka ära ostetakse. Meile pole kasulik, kui need siin kaua seisavad.»
Taaskasutuskeskuses käiakse rattaid otsimas eelkõige väikestele lastele. «Tihtipeale küsivad neid vanavanemad lapselastele,» märkis Kivisild.
Kuigi läinud nädalal keskuses ühtegi ratast müügil ei olnud, rippus angaari lae all kolm meesteraamiga kaherattalist. «Need annetas erakond Eestimaa Rohelised,» selgitas Kivisild. «Pidevalt käiakse küsimas, kas need on müügis. Oleme siis öelnud, et need on roheliste omad ja meil ei ole otsest õigust neid müüa. Nad ripuvad siin niisama, ilu pärast.»
Rattad tulevad Soomest, Rootsis ja Norrast
Paalalinnas asuva kirbuturu pidaja Imbi Salumets märkis, et maastikurattaid ostetakse neilt vähe, aga väga minev kaup on suurte rataste ja kitsaste rehvidega linnarattad. «Jube kerge on nendega sõita: väntad korra ja oled juba teab mis maa edasi läinud.»
Kirbuturul pakutavad rattad tulevad kõik Soome, Rootsi ja Norra taaskasutuskeskustest. «Müüsin täna just kolm linnajalgratast maha. Üks oli suur käikudega naisteratas. Väga paljud küsivad aga just ilma käikudeta rattaid, neid liigub paraku vähe,» rääkis Salumets.
Lasterattad maksavad tema sõnul 25, keskmise suurusega rattad 65 ja täiskasvanute omad 85 eurot. «On neid püsikliente, kes käivad tihti vaatamas, kas ühte või teist jalgratast on. Kui on teada, mis mudelit soovitakse, siis see on läbirääkimiste küsimus ja otsin Soomest välja.»
Salumets nentis, et Põhjamaades on taaskasutus väga levinud ja ka Eestis pole kasutatud kraami soetamise puhul sageli tähtis hind. «Meil käivad rattaid ostmas ka rahakad inimesed. Vintage-teema ja vana on moes.»
Rattajutu lõpetuseks tõi Salumets Viljandi murekohana välja, et siin on väga vähe jalgrattateid. «Kuidas ma tulen mööda Riia maanteed tööle? Seal on ju hull liiklus! Ma ei julge.»