Kui invaparkimiskohtades laiutab lumi

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turuhoone juures oleval invakohal laiutab talvisel ajal lumi.
Turuhoone juures oleval invakohal laiutab talvisel ajal lumi. Foto: Elmo Riig

Tänavu talvel on liiklemine kõigil raskendatud: teerajad on kitsad ja konarlikud ning kõikjal kõrguvad lumevallid. Kuidas peavad neis oludes hakkama saama liikumispuudega inimesed?


Ants Nõges on keskealine Viljandi mees, kel on viimastel aastatel tulnud kõndides kasutada käetugesid. Sellest hoolimata osaleb ta igapäevaelus samamoodi nagu terved inimesed: käib tööl (see viib teda ka kodulinnast väljapoole) ja kauplustes ning ajab muid vajalikke asju. Kõige selle juures on tal suurimaks abiks automaatkäigukastiga auto.



Paraku on ta tänavusel erakordselt lumerohkel talvel kohanud sääraseid takistusi, mida varem pole ette tulnud.



«Sakala» ajakirjanikud tegid sel nädalal Nõgesega kaasa autotiiru mööda Viljandit, et ennast, lugejaid ja asjasse puutuvaid ametiisikuid olukorraga kurssi viia.



Kõigepealt tuleb muidugi tõdeda, et meie ringsõidu päeval oli seis linnas tunduvalt parem kui mõni nädal tagasi: vahepealne sademevaene aeg on võimaldanud suure osa lumest ära vedada või kokku lükata. Siiski oli hädasid küllaga.



Kommentaarid
Copy
Tagasi üles