«CONCORDIA domi — foris pax.» See ladinakeelne lause ehib Lübecki linna väravat ja kõlab eesti keeles: «Üksmeel kodus — rahu väljaspool seda.» Keskaegne ütlemine sobib aga hästi ka meie välispoliitika orientiiriks.
Urmas Paet: Üksmeel annab tugevuse
11. veebruar 2010, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millised on olulisemad arengud Eesti välispoliitikas?
Osaleme esimest korda
NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises. See tuleb arutuse alla ka tänavu kevadel Eestis aset leidval NATO välisministrite kohtumisel. Majanduse vallas oleme langetanud kaalukaid otsuseid, mis on toonud liitumise eurotsooniga käegakatsutavasse kaugusse. Samuti seisame maailma 30 majanduslikult sarnaselt mõtlevat riiki koondava Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) liitumise lävel.
KEVADEL SAI idapartnerlus Euroopa Liidu ametlikuks poliitikaks ning Tallinnas on kavas rajada idapartnerluse koolituskeskus. Rootsi edukal juhtimisel leidis sügisel heakskiidu Euroopa Liidu Läänemere strateegia, milles Eesti juhib siseturu valdkonda. 1. detsembril jõustus Lissaboni lepe, mille elluviimine, sealhulgas Euroopa ühise välisteenistuse loomine, on ka meie kätes.
Läinud aastal oli arvukaid arutelusid Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümber. Eesti on veendunud, et praeguste julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid suuremat poliitilist tahet. Ratta leiutamise asemel peame efektiivsemalt kasutama olemasolevaid julgeolekumeetmeid ja kinni pidama rahvusvahelistest kohustustest. See kehtib ühtviisi nii uute kui konventsionaalsete ohtude puhul.
Sellest, et me peame ka XXI sajandi esimese kümnendi lõpul arvestama viimati mainitud ohtudega, kõnelevad kas või Venemaa mullu meie vahetus naabruses korraldatud suurõppused «Laadoga» ja «Zapad», rääkimata 2008. aasta augustikonfliktist.
KUI RÄÄKIDA Euroopa Liidu naabruspoliitikast, siis Eesti on veendunud, et idapartnerite ja Euroopa Liidu lähenemisele aitab tublisti kaasa viisavabaduse sõlmimine. Seda juhul, kui kõik vajalikud eeltingimused on täidetud. Ukraina, Moldova ja Gruusia on juba ühepoolselt kaotanud viisakohustuse kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele.
Toetame viisadialoogi jätkamist Ukrainaga ning selle alustamist Moldovaga, nagu ka viisa lihtsustuse ja tagasivõtu lepingu kiiret allkirjastamist Gruusiaga.
Teeme endast oleneva, et käesoleva poolaasta jooksul jõutaks kokkuleppele assotsieerumislepingute läbirääkimiste mandaatides kõigi kolme Lõuna-Kaukaasia riigiga.
VAHETULT ENNE jõule esitas Eesti ametliku sooviavalduse saada Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks. Siinjuures pole vähe tähtis asjaolu, et Euroopa Liit on 2003. aastal välja käinud veksli, mille kohaselt eelistatakse uute agentuuride asukohariikidena ühenduse uusi liikmesmaid. Samas on Prantsusmaa esitanud finantsargumente töö edasiarendamiseks senises serverite asukohas Strasbourgis.
Ootame Hispaania eesistumisperioodil sisukat arutelu, mis viiks ka lõpliku otsuse langetamiseni ja agentuuri töö käivitamiseni juba 2012. aastal.
EESTI ON teinud aastatepikkust järjepidevat tööd, liitumaks eurotsooni ja OECD-ga. Nüüd on mõlemad meie haardeulatuses.
Meie pingutused Maastrichti kriteeriumide täitmisel on olnud edukad: Eestil on see õnnestunud ainsa tuleval aastal eurotsooniga liitumist püüdleva riigina ja seda majanduslanguse tingimustes.
Euroopa Komisjoni eelmine rahandusvolinik Joaquin Almunia on hinnanud Eesti võimalusi eurotsooniga liituda järgmiselt: «Kui kõik läheb hästi, siis juunis 2010 võime anda rohelise tule eurotsooni 17. liikmele.» Sama on kinnitanud vastne volinik Olli Rehn ning paljud rahandus- ja majanduseksperdid.
Oleme ligi kolm aastat liikunud OECD teekaardil. Eesti ei astu sellesse organisatsiooni ainult selleks, et teistelt õppida, vaid ka selleks, et oma kogemusi jagada. Loodame liitumislepingu allkirjastada tänavu kevadel ja ilmselt saab meie liitumine ametlikult teoks juba sügisel.
Maailma majanduses toimunud muutusi silmas pidades oleme asunud võimaluste piires ümber korraldama oma välisesinduste võrku. Eesti aktiivsuse kasvust Aasia ja Lähis-Ida suunal kõnelevad meie esimeste välisesinduste avamised sealses piirkonnas: nii mullu Iisraelis kui peatselt Egiptuses. Lisaks on kavas kevadel Shanghais avada Eesti konsulaat ja nimetada ametisse aukonsul Hongkongis.
TÄNAVUNE aasta kulgeb kahtlemata suurte ootuste ja ettevalmistuste tähe all. NATO strateegilise kontseptsiooni kujundamises osalemine, NATO välisministrite kohtumise korraldamine, Euroopa Liidu välisteenistuse moodustamine, Läänemere strateegia rakendamine, euroga ühinemise kriteeriumite täitmine, OECD-ga liitumine, välisesinduste ja aukonsulite võrgu laiendamine — kõik see asetab meie välispoliitikale suurema vastutuse ja kohustused, kuid loob ka tunduvalt avaramad võimalused.