27. jaanuaril kell 18 annab Viljandi Pauluse kirikus kontserdi löökpilliansambel PaukenfEst koosseisus Vambola Krigul, Anto Õnnis, Madis Metsamart ja Lehari Kaustel.
PaukenfEst pakub elamuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on kollektiivi esimene iseseisev kontsert Viljandis, kuigi ta ei tohiks siinsele publikule võõras olla: mullu osales ta koos löökpilliansamblite Drum Prana ja Romb ning Raun Juurikase ja DJ P. Julmaga Tanel Rubeni rütmikepi all hansapäevade avakontserdil «Ürgses rütmis 2».
Hiljuti on PaukenfEstil valminud terviklik kava, mis tõele au andes nüüdisklassikute ees aukartust ei tunne.
Ansambli kunstiline juht Vambola Krigul on Viljandiga tihedalt seotud, sestap esitasin talle mõned teemakohased küsimused.
Vambola Krigul, kuidas ja millal sai PaukenfEst alguse? Kus olete esinenud ja kuidas on teid vastu võetud?
Löökpilliansambel PaukenfEst sai kokku kutsutud 2000. aastal Eesti Kontserdi korraldatud festivali «Pauken» tarbeks. Esimene kontsert, mis koosnes eranditult esiettekannetest, leidis aset sama aasta 8. mail Tartus Vanemuise kontserdimajas.
Kuuendaks tegutsemishooajaks on PaukenfEstist saanud paindliku koosseisuga löökpilliansambel, mis koosneb kahest kuni neljast mängijast.
Kontserdipaiku on olnud seinast seina: peale nooblite kontserdisaalide on meid kuuldud metsas, staadionil, lossivaremetes, baaris ja tehases. Oleme mänginud peaaegu kõikidel Eesti olulisematel muusikafestivalidel, nende hulgas on «NYYD», eesti muusika päevad, «Klaaspärlimäng» ja «Klaver».
Eeloleval kontserdil astub ansambel üles kuni neljaliikmelisena.
Teie kontserdi eestkostjaks on Eesti Kontsert. Kas see tähendab teile läbimurret?
Loomulikult on riigi suurima kontserdikorraldaja hooajakavas figureerimine igale Eesti muusikule auasi. Arvestades aga Eesti kultuuripoliitika praegust seisu, ei olegi palju teisi variante nii-öelda pildile pääseda: et kontserdi ettevalmistamine on mahukas ja aeganõudev töö, peab selle eest saama väärilist tasu. Paraku on Eestis muusikalise tegevuse rahastamine kreenis ning seetõttu ei jõua väiksemad kontserdikorraldajad seda lõbu sageli kinni maksta.
Teie kavas on Arvo Pärdi «Fratres» sinu seades. Kuidas autor selle löökpillidele seadmisesse suhtus?
Esimesi katseid «Fratrest» seada tegin 2002. aastal. Mullu otsustasin asja tõsisemalt kätte võtta ja pöördusin Arvo Pärdi poole, et selleks luba saada. Meie esimesel kohtumisel oli ta küll pisut skeptiline, kuid siis hakkas see mõte teda ennast ka huvitama.
Minule oli Arvo Pärdiga koos töötamine suur au ja õppetund. Olen talle väga tänulik nende tundide eest, mille ta meie koostööle pühendas. Arvan, et tänu sellele mõistan tema näiliselt lihtsat, kuid palju kõnelevat muusikat paremini ning kuulan seda nüüd täiesti uute kõrvadega.
Teie kavas on mitu nüüdisklassiku tööd. Kas aukartus ei ahista?
2003. aasta festivalil «NYYD» mängisime ansambliga Steve Reichi teost «Nagoya Marimbas», mida esitame Viljandiski. Festivalil oli kohal ka autor ise.
Olles kursis tema suhteliselt karmide ja otsekoheste väljaütlemistega, olime enne talle ettemängimist pehmelt öeldes natuke närvis. Õnneks olime korralikult valmistunud, närv ei vedanud alt ja helilooja jäi meie tööga väga rahule.
Mina sain sellest ettemängimisest edaspidiseks vahest kõige suurema annuse enesekindlust ja lavanärvi. Tegemist on ju ikkagi ühe tänapäeva tuntuma heliloojaga!
Selle aukartusega ongi vist nii, et ega muidu sellest lahti saa, kui härjal sarvist ei hakka. Julge pealehakkamine on pool võitu.
Teete koostööd mitme eesti autoriga. Kas need teosed on tellitud või pakuvad heliloojad ise oma loomingut?
Suure osa meie repertuaarist moodustabki eesti muusika. Võib mõningase uhkustundega öelda, et praegu tunneb Eesti muusikalugu ainult kahte teost löökpilliansamblile, mis ei ole kirjutatud meile.
Eesti autoritega seob meid tihe koostöö. Meile on kirjutanud Eino Tamberg, Lepo Sumera, Sven Grünberg, Ülo Krigul, Margo Kõlar ja teised. Hiljuti salvestasime koostöös Paul Hillieriga Toivo Tulevi teose tema autoriplaadile, mis ilmub Harmonia Mundi kaubamärgi all.
Uudisteosed on kõik tellitud koostöös kontserdikorraldajaga.
Viljandis esitusele tulevas kavas on peale ansamblimuusika veel soolomuusikat löökpillidele. Spetsiaalselt selle kontserdi tarbeks on tehtud seade Tõnu Kõrvitsa segakooriteosest «Watchers».
Kui palju tunned end Viljandiga seotud olevat?
Mind seovad Viljandiga juured. Vanaisa Paul Krigul oli Koidu koori dirigent. Nii mõnelegi Viljandi inimesele seostuvad noorusaja paremad peod minu isa Ülo Kriguli bändiga Korallid.
Viljandis elab palju mulle kalleid inimesi ja ma pean seda oma teiseks kodulinnaks. Väga paljud minu elu ilusamad hetked on seotud Viljandiga. Ka ristitud olen Viljandi Pauluse kirikus.
Olen mõelnud, et kui Viljandis minu erialal tööd oleks, koliksin pikema jututa Tallinnast ära. Viljandi on minu arvates Eesti kõige ilusam linn.
Ja enesestmõistetavalt ei kujuta suve ette ilma folgita.
KONTSERT
Löökpilliansambel PaukenfEst 27. jaanuaril kell 18 Viljandi Pauluse kirikus.
Kavas on
Arvo Pärdi, Vambola Kriguli «Fratres»,
Tõnu Kõrvitsa, Vambola Kriguli «Watchers»,
Nebosja Živkovici «Uneven Souls»,
Anders Koppeli «Toccata»,
Steve Reichi «Nagoya Marimbas»,
Frederic Rzewski «To the Earth» ning
Margo Kõlari «Ristpiste».
Allikas: korraldajad