Need, kel polnud nädalavahetusel Viljandis peetud meelelahutussündmustest aimu, võinuks laupäeval lossimägedest järvejääle pilku heites arvata, et seal on end sisse seadnud suur pingviinide koloonia.
Tuhanded otsisid järvelt kalaõnne
19. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult kubises järv tuhandetest õngitsejatest, kes märgistatud auhinnakalu jahtisid, aga ka niisama talvisest puhkepäevast kaaslaste seltsis lõõgastust otsisid.
Et vahepealne sulailm olid teinud oma töö, tuli kalastajatel meelepärase püügikohani jõudmiseks esmalt üle pahkluu küündivas lumeseguses veekihis ukerdada. Samas ei paistnud see kedagi märkimisväärselt häirivat ja ühtviisi innukalt puurisid taliõngede tarvis auke nii pisikesed tüdrukutirtsud kui jässakad mehemürakad. Leidus neidki, kes vapralt lapsevankrit läbi jäise lopi pressisid.
Järgmisel aastal jälle
Peakorraldaja Priit Kallas ütles eile sündmusele tagasi vaadates, et osalejate hulk jäi prognoositule veidi alla. Kui möödunud aastal loeti pileti ostnud inimesi kokku ligi 9000, siis seekord oli neid laias laastus tuhande võrra vähem. «Aga sedagi oli parasjagu, et igas mõttes hästi toime tulla,» sõnas Kallas ning lubas, et järgmisel aastal on huvilised taas Viljandisse «Kuldkalale» oodatud.
Et märkimisväärselt paljud osalised panid kalapüügi kõrval rõhku vägijookide pruukimisele, on hiljem internetti ilmunud hulganisti anonüümseid kommentaare, milles heidetakse organisaatoritele ette suurejoonelise joomapeo korraldamist.
Kallas ei ajanud tagasi, et suur osa jääaugu pervel kükitanutest lasi tõepoolest kangemal kraamil hea maitsta, kuid rõhutas, et enamasti oli tegemist inimeste endi kaasa võetud jookidega, mille arvelt korraldajad raha ei teeninud. Lisaks leidis ta, et rahvamassi suurust silmas pidades oli purupurjus tegelasi pigem vähe näha.
Üks müügikoht
Peoplatsil müüdi Priit Kallase sõnul alkoholi vaid ühes kohas ning seal kaubelnud ettevõtte käive olevat jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks. «See, kui palju keegi seljakotis kaasa võttis ja kui palju ära jõi, jäi ikkagi igaühe enda otsustada ning meil oli seda äärmiselt raske mõjutada,» lausus peakorraldaja.
Ta ütles, et on kaaslaste seltsis kaalunud võimalust keelata oma jookidega «Kuldkalale» tulla, kuid pidas selle mõtte teokstegemist vähe tõenäoliseks. «Nii range reegel võiks sündmuse vabale õhkkonnale hävitavalt mõjuda. Tõtt-öelda ma ei kujuta ette, mis siis saaks, kui hakkaksime kõiki ükshaaval väravas läbi otsima ja peidetud pudeleid konfiskeerima. Pealegi pole saladus, et väike külmarohi käibki talvise kalapüügi juurde,» arutles ta.
Ei jäänud ripakile
Kohaliku politseijaoskonna juht Alvar Pähkel leidis samuti, et Viljandisse kokku sõitnud kalapeolised pidasid end joodud alkoholi suurest kogusest hoolimata üldjoontes hästi üleval, sest ametliku statistika poolest ei erinenud äsjane nädalavahetus varasematest. Nii tuli korrakaitsjatel väljaspool peo ala ohjeldada kolme ülejoonud inimest: neist üks sõidutati politseimajja kainenema ning kaks anti lähedaste hoole alla.
«Paistab, et kalamehed armastavad küll napsi võtta, kuid oskavad ka teineteise eest hoolitseda ega jäta väsinud sõpru ripakile,» iseloomustas Pähkel.
Muu hulgas tunnustas politseijuht «Kuldkala» tegijaid selle eest, et nood tulid tänavu järveäärses piirkonnas liikluse ja parkimise korraldamisega mullusest märksa paremini toime. Kuigi keskpäeva paiku tekkisid Tartu tänavale ummikud, olevat need suhteliselt kiiresti lahenenud. Sellest järeldas ta, et linlased järgisid mõni päev varem «Sakalas» ilmunud üleskutset auto koju jätta.
Mitu kalameest, kellega «Sakala» laupäeva pärastlõunal järvel juttu tegi, avaldas arvamust, et «Kuldkala» toomine selle algsest toimumiskohast Pühajärvelt Viljandisse on ennast õigustanud, sest sündmus on nii üksjagu särtsu juurde saanud. Teisalt kiputi kurtma, et Viljandi järves ei hakka kalad sama hästi konksu otsa kui Pühajärves.
Samal ajal leidub kindlasti ka neid, kelle seisukoht on risti vastupidine. Näiteks õnnestus 3000-eurose auhinna pälvinud tudengil Merit Mäetagal kätte saada koguni kaks märgistatud kala. Seda pole võistluse 15-aastase ajaloo jooksul veel kordagi juhtunud.
Kokku püüdsid peolised läinud nädala keskel järve lastud 130 märgikalast välja viis. Lisaks on liikvel kalamehejutud, et üks mees oli august välja sikutanud 4-5 kilogrammi kaaluva havi ning teisele olevat õnn naeratanud kopsaka latika näol.