Suure-Jaani vallal seisavad ees rasked otsused, sest õpilaste põud ja riiklik optimeerimine sunnivad koolivõrku muutma.
Suure-Jaani koolivõrku ootab uuenduskuur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vallavanem Tõnu Aavasalu sõnul pole vallajuhid veel valmis, et öelda välja ainuõige stsenaarium või pakkuda isegi võimalikke variante, kuid selge on see, et midagi peab muutuma.
Maavalitsuse andmete järgi on Suure-Jaani vallas 511 õpilast, kellest 67 õpib gümnaasiumis. Kolme põhikooli ja ühe gümnaasiumi esimestes klassides käib vaid 30 õpilast: Kildu põhikoolis viis, Olustvere põhikoolis kolm, Sürgavere lasteaias-põhikoolis neli ja Suure-Jaani gümnaasiumis 18. Tääksi põhikooli ei tulnud septembris ühtegi last.
Koolide tulevikust on räägitud paaril koosolekul, kus on osalenud ka maavalitsuse esindaja, kuid nendel pole tulemusteni veel jõutud. «Oleme tegelnud koolivõrgu kaardistamisega ning kaalunud eri variantide plusse ja miinuseid,» ütles vallavanem.
Arvestatakse naabritega
Tõnu Aavasalu lausus, et tulevikukava luues võetakse arvesse ka lähemaid omavalitsusi ja nende võimalusi. Räägitud on ka Võhmaga.
«Eelkõige tahame, et haridus oleks kvaliteetne ja vastaks nõuetele, ning teiseks soovime, et lastel oleks kodukoha lähedal esimene ja teine kooliaste,» sõnas Tõnu Aavasalu.
Valla väikseima õpilaste arvuga Tääksi põhikooli direktor Jaan Hansen ei usu, et tema kool kinni pandaks, ta arvas, et pigem muudetakse see kuueklassiliseks. «Pole mõistlik jätta hoonet kasutult seisma,» tõi ta põhjenduseks. Tääksi koolimajas töötab külaraamatukogu ja käivad koos rahvatantsurühmad.
Ootusärevuses koolid
Jaan Hansen lausus, et koolijuhid on ootel. «Meid pole veel aruteludesse kaasatud, kuid levib kuulujutte,» ütles ta.
Tääksile on lähim kool 6,5 kilomeetri kaugusel asuv Olustvere põhikool. «Aga sellega on samasugune oht nagu meil,» arutles Hansen. Ta pidas reaalseks, et pigem hakkavad lapsed käima Viljandis kui mõnes teises valla koolis.
Valla väiksuselt teises, Kildu põhikoolis käib 57 õpilast. Kooli direktori Enn Siimeri hinnangul on koolivõrku praegustes oludes üsna keeruline optimeerida, sest kuigi koolid asuvad lähestikku, on neil kõigil traditsioonid ja hõlmatavad piirkonnad.
«Meie koolis käib õpilasi isegi 15—20 kilomeetri kauguselt,» nentis Siimer.
Ta rõhutas, et kõik otsused peaks tegema kolme kuni viie aasta perspektiivis, ning lisas, et põhikool on tugev, kui seal käib 80—90 õpilast. Alla selle võib tekkida raskusi õpetajate palkadega.
Tõnu Aavasalu märkis, et vallas on põhikoolide tihedus liiga suur ning kuna selle astme õpilased valmistuvad gümnaasiumiks, vajavad need suuri investeeringuid. «Näiteks igasse koolimajja pole lihtsalt mõttet korralikku keemiaklassi teha,» ütles Aavasalu.
Märtsis asetleidvale koosolekule kutsutakse ka koolijuhid ning reaalne lahendus peaks selguma hiljemalt mais. Selleks ajaks on esitatud neli võimalikku stsenaariumi, millest volikogu peaks välja valima ühe.
Tõnu Aavasalu lisas, et õpilaste vedu on korraldatud nii, et igast valla otsast saaks käia kõigis koolides.