Eile vedeles suur hulk prügikottidesse pakitud vanu rõivaid Viljandi piiri lähedal Põltsamaale viiva tee ääres. Ehkki esemete omanik on teada, ei saa teda koristama sundida, sest ta on üle poole aasta surnud olnud.
Surnud mehe vara visati maanteele
Saarepeedi valla majandusnõunik Maire Toomsalu on maanteekraavi või metsa alla viidud prügikottide sortimises juba väga vilunud. «Mul on selleks lausa eraldi kindad,» selgitas ta. Linnalähedase valla töötajana tuleb tal tihti selgeks teha, kes on prügikoorma tema territooriumile vedanud. Enamasti on see pärit Viljandist.
Eile hommikul sai ta taas vihje prügikoorma kohta. See oli tõenäoliselt toodud auto järelkäru või kaubikuga. Paljude teiste prügistajatega võrreldes oli seekordne tegutseja eriti jultunud. Ta oli sõitnud linna piirist vaid poole kilomeetri kaugusele ning sinised prügikotid siis otse suure maantee äärde maha tõstnud.
Maire Toomsalu sõitis sündmuskohale, tõmbas kindad kätte ja asus otsima andmeid selle omaniku kohta. Enamasti peitsid prügikotid endas vanu rõivaid, kuid oli ka tapeedijääke. Toomsalu sõnul leidub prügis alati midagi, mis omanikuni juhatab. Nii oli seegi kord.
Paraku selgus kohe, et mees, kellele rõivad kuulusid, suri tänavu veebruaris. Pöörduda tuli seega pärija poole. See polnud keeruline ülesanne, sest surnud mehe poeg elab samas kohas, kuhu prügikottide sisu Toomsalu juhatas.
Korter osutus paraku täielikuks punkriks ning nokastanud poeg raius ukse peal, et tema pole prügi tee äärde viinud ega tea, kes selle sinna toimetas. Mees polnud nõus ka autosse istuma, et koormat vaatama sõita.
Toomsalu juhatas seepeale kahtlustatava mehe juurde konstaabli. Paraku oli võimalik prügistaja vahepeal kodunt lahkunud.
«Sakala» trükkimineku ajal nuputati vallamajas, mida prahiga edasi teha. See on vaja kiiresti minema toimetada, sest esimene möödasõitev lumesahk purustaks prügikotid ning siis võiks rõivaid leida juba kõikjalt maanteelt.