Viljandi jäähalli omanikud pole nõus linnajuhtide otsusega, millega vähendati keset aastat jääväljakule antavat toetust 6391 euro võrra ja määrati sama suur leppetrahv seinte puudumise eest.
Jäähall võitleb karistuse vastu
24. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme selle rahaga arvestanud,» selgitas sihtasutuse Viljandi Jäähall juhatuse liige Aivar Talvet. Toetuse vähendamine ja leppetrahvi määramine on jäähalli omanikke pannud mõtlema, kas linnajuhid üldse soovivad, et see töötaks.
Samas kinnitas Talvet, et tagasilöökidest olenemata kavatseb jäähall tänavu uksed avada ja neli kuud viljandlastele uisutamisvõimalust pakkuda.
Volikogule esitati vaie
Et oma õiguste eest võidelda, esitasid jäähalli omanikud Viljandi volikogu septembris tehtud otsuse peale vaide. See on juriidiliselt kõige mõjuvam pretensioon, mida volikogu otsuse puhul teha saab, järgmine variant oleks juba kohtusse pöörduda. Enne seda on Viljandi volikogu pidanud tegelema vaid ühe vaidega. Selle esitas Viljandi haigla eelmisel aastal, kui volikogu otsustas kesklinnas paikneva tervisekeskuse müüki.
Jäähalli esindajad põhjendavad oma nõudmisi sellega, et neil on linnaga sõlmitud leping, mille kohaselt peab linn saama jääväljakut kasutada aastas 500 tundi ja maksma selle eest 44 738 eurot.
Septembris aga otsustas linn, et vähendab nii jäähallile makstavat summat kui ostetavat aega. Tal on kavas tänavu sihtasutusele maksta 38 347 eurot, et põhikoolide lapsed saaksid aastas kehalise kasvatuse tundides 360 tundi uisutada. Tänavu on linna koolide õpilased kasutanud juba 441 tundi jääaega.
Linnavalitsuse juristid on volikogule esitanud arvutuse, mille kohaselt maksab linn jäätundide eest rohkem kui teised väljaku kasutajad. Nimelt küsitakse kogu platsi 50 minutiks rentimise eest hinnakirjas 80 eurot. Selle järgi peaks linn saama 38 347 euro eest 479 tundi. Jäähalli omanike soovitud summat tasudes peaks linn saama 559 tundi, aga sellise hulgaga polevat linna koolidel midagi peale hakata.
Leppetrahv tuli üllatusena
Lisaks kehtiva lepingu ühepoolsele muutmisele hämmastas jäähalli omanikke linna otsus määrata neile 6391 euro suurune leppetrahv, sest väljakul pole endiselt seinu. Need pidid lepingu järgi valmima sel aastal.
«Linnajuhid teavad väga täpselt, miks seinu pole,» selgitas Talvet. «Oleme kahest fondist üritanud ehituseks raha saada, aga seda pole meile antud. Omavahenditest meil ei piisa, et ehitama hakata.»
Viljandi linnapea Loit Kivistik on toetuse vähendamist põhjendanud volikogule sellega, et algne leping linnavalitsuse ja jäähalli vahel nägigi ette aastas 38 347 euro maksmist 360 tunni eest. 2007. aastal tegi linnavolikogu eriotsuse ja suurendas toetussummat.
Raekojas töötavate juristide hinnangul on volikogul nüüd õigus teha vastupidine otsus, ilma et nad peaksid jäähalli omanikelt selleks nõusolekut küsima.
«Linn peab oma otsustes lähtuma nii avalikust huvist kui ka majanduslikust otstarbekusest ja reaalsest vajadusest,» seisab linnavalitsuse juristi Marko Kotsari ja linnasekretäri Ene Piusi volikogule koostatud selgituses.
Leppetrahvi määramist põhjendab linnavalitsus volikogule hoonestusõiguse lepinguga, mida olevat jäähalli omanikele aastate jooksul korduvalt soodsamaks muudetud, et nad saaksid seinad ehitada. Et sihtasutus ei ole lepingu täitmisega endiselt toime tulnud, olevat 6391-eurone leppetrahv igati õigustatud.
Aivar Talvet tunnistas, et raekojas tehtud otsused on jäähalli omanikud pannud väga raskesse olukorda, sest nad ei soovi väljaku töös hoidmiseks peale maksta. Talvet kinnitas siiski, et sel talvel on kavas jää teha ning linnajuhtidega püütakse läbirääkimistel ühist keelt leida. «Olen seda meelt, et viljandlased tahavad uisutada, ja me soovime neile seda võimalust pakkuda,» sõnas ta.
KOMMENTAAR
LOIT KIVISTIK,
linnapea
Trahvimata ei saa
Linna ja jäähalli omavahelised kohustused on kirjas hoonestusõiguse lepingus. Selle peamised punktid on, et linn maksab 38 347 eurot ja saab selle eest 360 tundi. Jäähall pidi 2011. aastaks väljakule seinad ümber ehitama ning peab kasutuskõlblik olema iga aasta 1. oktoobriks. Neid lepingupunkte jäähall ei täida.
Lepingus on sanktsioneeritud see osa, mis kirjeldab seinte ehitamist. Viljandi volikogu on seda nõuet edasi lükanud ja nüüd pole meil õigust leppetrahvi tegemata jätta. See on avalik raha, mille kasutamist jälgib meie audiitor.
2007. aastast on linn maksnud igal aastal jäähallile 6391 eurot rohkem, kui hoonestusõiguse lepingus on kirjas. See tulenes linna otsusest võtta enda kanda jäähalli Eesti Energiaga sõlmitud liitumislepingu kulud. Seda oli ligi 38 000 eurot. 16 000 maksis linn kohe ära ja ülejäänu maksis osadena 6391 euro kaupa aastas. Nüüd on see summa tasutud ja rohkem ei ole vaja seda jäähallile maksta.
Meie eesmärk on jäähallile raha makstes saada viljandlastele parimat teenust, aga seda me ei saa. Kõige rohkem tunneme jääväljaku järele vajadust just oktoobris ja novembris, kui väljas on porine ning joosta või suusatada ei saa. Siis võiksid ka koolitunnid olla uisuväljakul. Paraku tehakse jää valmis alles detsembris.
Detsembrist veebruarini võiks linn rajada ise ajutisi jääväljakud Viljandi koolistaadionidele, see tuleks linna rahakotile märgatavalt soodsam.