Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Karksi vallas kasvavad erilised kukeseened

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vasakult vaadates: kolm esimest on kahvatud ja kolm viimast tavalised kukeseened. Leitud Karksi vallast. | FOTO: Rita Bergmann

Mükoloogide rõõmuks Karksi vallas mõni aasta tagasi haruldasest nabatorikust teada andnud kohalik seenesõber Rita Bergmann jätkab eriliste leidudega.

Nii on tänu talle lisandunud Eesti kaardile kahvatu kukeseene uus leiukoht ning võib lisanduda kastanpäkk. Mõlemad on mükoloogiliste tõekspidamiste järgi harva leitavad kübarakandjad.

Bergmann on neid seeni pikki aastaid korjanud, lihtsalt pole varem oma tähelepanekuid avalikkusega jaganud.

«Ilmselt ongi nii, et tavaliselt seenelised ei oska haruldustele tähelepanu pöörata ja mükoloogid kõikjale ei satu,» lausus ta. «Samas on ka neid inimesi, kes erilise leiu ilmselt õigesti ära määravad, kuid siis enda teada jätavad.»

Kahvatut kukeseent on varasema info põhjal leitud ainult Saaremaalt, näiteks seisab nii teatmikus «400 Eesti seent». Kõnealune tegelane on harilikust kukeseenest valkjam, suurem ja lihakam.

«Mina olen kahvatut kukeseent Karksi vallast leidnud vähemalt veerandsada aastat. Algul ei osanud ma seda lihtsalt täpsemalt määrata,» kõneles Bergmann. «See seen kasvab Härjassaare mäe juures ja ka veidi kaugemal. Lisaks olen paaris kohas leidnud hariliku kukeseene valget teisendit.»

Kaks aastat tagasi saatis ta kahvatud kukeseened Sakala ajakirjaniku ettepanekul mükoloogidele uurimiseks. Töö võttis ette mükoloog Kadri Põldmaa.

Alguses vastas ta, et esialgse arvamuse kohaselt on tegu nii-öelda haigete, ent tavaliste kukeseentega. Hiljem selgus siiski tõde.

«Vaadates üle suvel algul saadud sekveneerimiste tulemused, võin kinnitada, et Eesti maaülikooli fungaariumis talletatud viljakehad, mille Rita Bergmann 2015. aasta 31. juulil Härjasaare mäelt kogus, kuuluvad tõepoolest kahvatu kukeseene liiki,» ütles Põldmaa.

Ühtlasi sai kinnitust nimetatud liigi leid Tartumaalt. Seega on tema sõnul väga võimalik, et seda kukeseeneliiki esineb meil hajusalt mujalgi mandril, aga suure sarnasuse tõttu hariliku kukeseenega  ja harvema esinemise pärast jääb see märkamata.

«Kahvatu kukeseen on kõigilt omadustelt väga sarnane hariliku kukeseenega, mistõttu ei ole vahet ka nende kasutamisel söögiseentena,» lisas ta.

Rita Bergmannil on aga juba varuks veel üks võimalik eriline seen: kastanpäkk. Seda on ta leidnud Karksi vallas viimased kümmekond aastat mõne ruutkilomeetri suuruselt alalt, kusjuures tänavu sattus ta samas peale veel ka sinipäkale.

Viimatisest kastanpäka leiust tehtud fotot vaatas looduskaitsealuste liikide asjatundja mükoloog Indrek Sell, kuid pelgalt selle põhjal ei soovinud ta järeldusi teha.

Küll märkis ta, et kastanpäkk on Eesti ohustatud liikide punases nimekirjas, kus on liigitatud kategooriasse «Ohualdis». Sell lisas, et seni on mükoloogid kinnitanud kümmekond kastanpäka leidu.

Tagasi üles