Tänavu taotles erametsakeskuselt hüvitist 160 maaomanikku, kelle mets asub Natura 2000 aladel ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis väljaspool Natura võrgustikku ning kes ei saa seal valitsevate piirangute tõttu oma maalt täit tulu.
Looduskaitsepiirangute eest küsis hüvitist 160 maaomanikku
28. mai 2017, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erametsakeskuse kommunikatsioonijuhi Kertu Keki sõnul on toetus sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas, Natura 2000 ala piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal aga 60 eurot hektari kohta aastas. Seejuures võidakse piiranguvööndile makstava hüvitise määra vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.
Erametsakeskuse toetuste üksuse andmetel on esialgse seisuga üle Eesti Natura taotluse esitanud 5244 metsaomanikku ning taotluste kogusumma on ligi 4,8 miljonit eurot. Kokku taotleti hüvitist 66 300 hektarile, millest 16 000 hektarit asuvad sihtkaitsevööndis ja 50 300 piiranguvööndis. Täpsustatud andmed Natura toetuse 2017. aasta mahtude kohta selguvad lähinädalatel.
Sellest aastast oli hüvitist võimalik taotleda ka neil metsaomanikel, kes aitavad kaasa unikaalsete või ohus olevate loodusväärtuste kaitsmisele sihtkaitsevööndites väljaspool Natura ala. Varasemalt sellistel aladel looduskaitseliste piirangute järgimise eest hüvitist ei makstud, kuigi piirangud olid sarnased või isegi samad. Võimalust küsida hüvitist väljaspool Natura 2000 alasid asuvatele sihtkaitsevöönditele kasutas veidi üle 600 metsaomaniku, kes taotlesid hüvitist umbes 3800 hektarile.