Juhtkiri. Ootamatu vastus

Sakala logo Foto: «Sakala»

Kui Sakala eelmise aasta lõpus Lalsi Püha Nikolause kirikust esimest korda kirjutas, jäi õhku rippuma raske küsimus: mida teha, kui säilitamist väärivat vara on rohkem kui jõudu selle eest hoolt kanda? Meenutagem, et tolles pühakojas on haruldaselt terviklikuna säilinud ikonostaas ehk pildisein ja aujärjetagune maal ning too tervik tunnistati hiljuti kultuurimälestiseks. Kiriku katus on aga pehmelt öeldes nutuses seisus, kogudus imepisikeseks kärbunud ning kogu ilu hoida seetõttu ääretult keeruline.

Nüüd võib tõdeda, et tollele küsimusele on ootamatult vastus tekkinud. Kui nalja visata, siis vaja polnud rohkem kui sloveeni, prantslast, lätlast ja ühte Eesti mittetulundusühingut. Tänasest lehest võib lugeda, et abikäe on ulatanud vanade hoonete renoveerimisele pühendunud mittetulundusühing Vanaajamaja, kes loodab vabatahtlike panusega kiriku kõige hullemast seisust välja tuua. Mitu hoonet on tänu Vanaajamajale juba pääsenud ning ka nüüdsele ettevõtmisele on esimesed õlad alla saadud.

Isegi praegu, mil ehitustööd ootavad alles ees, võib selle näite põhjal nentida, et vabatahtlikkusel on ühiskonnas tõepoolest suur mõju ning isetud vabatahtlikud on mõnikord viimane õlekõrs. On küll paratamatu, et nii nagu raha, võiks ka häid aitajaid alati rohkem olla, ent teisalt ütleb vana tarkus: kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Lalsi Püha Nikolause kiriku puhul oli häda tõesti suur – ilma mingi kahtluseta säilitamist vääriv pildisein ja maal ähvardasid kõige kaduva teed minna.