Läinud aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel 2015. aastaga võrreldes 4,5 protsenti ehk 895 autolt 935 autoni ööpäevas. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimise ning hooldamise planeerimisel.
2016. aastal oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5033 autot ööpäevas (kasv võrreldes 2015. aastaga 4,7 protsenti), tugiteedel 1532 autot ööpäevas (kasv 3,5 protsenti) ja kõrvalteedel 291 autot ööpäevas (kasv 5 protsenti).
Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik on endiselt Tallinna piiril Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, mille 13.–13,8. kilomeetril mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 760 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Narva maantee 9,2.–11. kilomeetril, kus sõidab 29 270, ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 5,5.–8,6. kilomeetril, kus sõidab 23 143 autot ööpäevas.
Liiklussagedus on põhiteedel viimase 10 aasta jooksul kasvanud keskmiselt 20 protsenti. Suurema liiklussagedusega maanteedest on see enim kasvanud Tallinna ringteel ja madalaim kasv on olnud Tallinna–Paldiski maanteel.
Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutab hulk tegureid, millest suuremad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ja ja teede läbilaskvus.
Püsiloenduspunkte on Eestis 97, millest 59 asuvad põhiteedel, 35 tugiteedel ja kolm kõrvalteedel.