Eesti rahvajooksud sündisid Viljandis

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See fotomeenutus ümber Viljandi linna jooksust pärineb 1978. aastast, kui oktoobri algul sadas maha lumi ning jooksjad pidid 13 kilomeetri pikkuse raja läbima talvistes oludes.
See fotomeenutus ümber Viljandi linna jooksust pärineb 1978. aastast, kui oktoobri algul sadas maha lumi ning jooksjad pidid 13 kilomeetri pikkuse raja läbima talvistes oludes. Foto: Endel Veliste

Kui Theodor Andresson 1928. aastal kuus meest ümber Viljandi järve jooksma lähetas, ei aimanud ta, et 90 aastat hiljem räägitakse sellest võistlusest kui Eesti kõige vanemast rahvajooksust, mis on ühtlasi pannud aluse Eesti vanuselt teisele, samuti Viljandis korraldatavale rahvajooksule.

Andresson ei saanudki oma ettevõtmisele pikka iga ennustada, sest see oli kavandatud ühekordsena. Finišisse jõudis kuuest mehest viis ja mõõduvõtt pälvis suurt publikuhuvi.

Kahel järgmisel aastal ümber järve ei joostud. 1931. aastal kogunesid sportlased aga uuesti stardijoonele ja tegid järvele tiiru peale. Sestpeale pole enam ühtegi aastat vahele jäänud. Isegi sõja-aastatel joosti, ehkki mõnikord läks rajale vaid kolm inimest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles