Lõhejõgedel algab kuuajaline püügirahu

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15. oktoobrist 15. novembrini on lõhe ja meriforelli püük Eesti jõgedel täiesti keelatud.
15. oktoobrist 15. novembrini on lõhe ja meriforelli püük Eesti jõgedel täiesti keelatud. Foto: Madis Luik

Lõheliste kudeaja tõttu on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud, erandiks on vaid Jägala ja Narva jõgi, kus on lubatud püük kalastuskaartide alusel. Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki harrastuskalastajaid ja kutselisi kalureid keeluajast kinni pidama, et lõhelised saaksid segamatult kudeda ja järglasi anda.

Lisaks ajalisele piirangule tuleb jälgida ka muid kitsendusi. Merel kalastades tuleb arvestada, et suuremate lõhejõgede suudmetele lähemal kui 1000 meetrit kehtib aastaringne püügikeeld. Ajavahemikus 1. septembrist 31. oktoobrini on keeluala laiendatud 1500 meetrini.

Lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes on aasta läbi keelatud püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga. Merre suubuvates jõgedes ja ojades, välja arvatud Nasva jões, on keelatud mõrrapüük. Erandiks on silmumõrrad.

«Juba praegu on meie inspektorid koos vabatahtlikega jõgede ääres valvamas, sest niipea kui lõhe liikuma hakkab, ilmuvad välja ka püügihuvilised ehk otsesõnu öeldes röövpüüdjad. Oleme oma järelevalvet planeerinud selliselt, et tähtsamatel jõgedel tehtaks seda ka nädalavahetustel ja öötundidel. Teame kriitilisemaid kohti ja püüame rikkumisi ennetada,» rääkis keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

«Lõhejõgede kaitsmise vastu on sel aastal huvi üles näidanud rekordarv vabatahtlikke ja usun, et suudame nende abiga lõhejõgesid veelgi tõhusamalt valvata. Lisaks Põhja-Eesti lõhejõgedele on vabatahtlikud näidanud aktiivsust ka teistes Eesti piirkondades.»

Röövpüügiga vahele jäänud isikud teavad, millised sanktsioonid sellisele ebaseaduslikule tegevusele järgnevad, aga igaks juhuks tuletab inspektsioon kõigile püügihuvilistele meelde, et lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.

Samuti tuleb lõhe või meriforelli püüdjal tasuda keskkonnale tekitatud kahju. Raske kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul kui püütakse eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne, see tähendab ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.

Kui jõe suudmealal või alamjooksul on märgata kahtlast tegutsemist, tuleks sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.   

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles