Arvamuse avaldamine on Eestis moodi läinud. Inimesed ütlevad üsna julgelt välja, mismoodi nad maailma näevad ja kuidas peavad õigeks seda kujundada. Arvatakse ajalehtedes, televisioonis, raadios, Facebookis, Twitteris, blogides, poes, bussis... Peetakse koguni arvamusfestivali.
See on hea, sest vaba mõttevahetus aitab tõel kooruda ja sunnib ülekohut kotis püsima. Ainult et mõnikord näikse meil olevat arvamisest saanud eesmärk omaette. Eks armasta poliitikudki aeg-ajalt öelda, et ühiskondliku debati algatamine ühes või teises küsimuses on kõige tähtsam. Aga tegelikult ei ole!