Juunikuus leidis metsseakarjast eksinud triibuline põrsas uue kodu Sarja küla Luhtamäe talu perenaise Rita Belouštšenko juures ja nüüdseks on temast saanud priske turris harjastega kesik, kes naudib inimeste seltsi.
Sarja külas võib kohata metsikut kärssnina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Abja kandis ühelt või teiselt küsida, kus asub Luhtamäe, ei pruugi kohe täpset vastust saada. Kui aga pärida, kus elab kodustatud metssiga, osatakse kohe õiget suunda näidata — see tegelane on rahvale tuntud-teatud.
Seanooruki nimi on Sixkiller. Selle sai ta Rita Belouštšenko sõnul vahva rätsepa järgi.
«Too kange mees tappis seitse kärbest ühe hoobiga. Siga on temast mõnevõrra tagasihoidlikum,» naerab ta.
Koerad on kiivad
Naine ütleb, et oli üritanud leitud notsu peret üles leida, kuid otsingud ei kandnud vilja. Nii müttabki too nüüd talu õuel koos pere nelja koeraga.
«Koerad on tähelepanu nautiva kesiku suhtes päris armukadedad ja ajavad tema tempe nähes hambad irevile,» jutustab Rita Belouštšenko ning nendib, et Rossu on majavalvuritest see, kes kärssnina paika paneb.
Ka talu ümbruses liigub siga ringi koerte seltsis. Kodunt kuigi kaugele ta ei lähe, justkui kartes püssiraua ette sattuda.
Jõulude ajal kannab Sixkiller kuusekarrast kaelaehet, mis lubab jahimehel arvata, et päris metsloom too küla vahel ringi tuiav kärsakandja pole. Kui aga fotograaf sea selga tahab sügada, selgub, et see on siiski liiast: loom muutub ründavaks ja jagab kärsaga päris valusaid hoope.
«Kui temaga mängima hakkad, siis nii lihtsalt temast lahti ei saa,» lausub seepeale perenaine.
Peab lugu mugavustest
Sixkiller elab maja koridoris, kuid aeg-ajalt lubatakse teda ka tuppa mõnulema. Eriti armastab ta perenaise sõnul diivanil põõnutada.
«Talle meeldivad igasugused küpsetised. Nii kui kloppimist kuuleb, on kohe kohal,» ütleb Rita Belouštšenko ning lisab: «Meelt mööda on talle ka piim, õunad ja koerte kuivtoit.»
Kui perenaine hakkab oma hoolealust seljalt sügama, muutub tolle ilme õndsaks ja ta laseb end pikali, et hellitamist täiel rinnal nautida.
Sigadused käivad asja juude
Peab ütlema, et Sixkiller võib korda saata tõelisi seatempe. Kui näiteks õue on kanistrid lohakile jäetud, pillutab ta need laiali. Või siis tormab ta tulistvalu hanekarja keskele.
Talv näib Sixkillerile samuti meeldivat: ta sööstab mõnuga hange ja paiskab õhku vägeva lumepilve.
«Kasuta teda või lumesahana,» muigab perenaine.
Pühadelauale sattumise oht praegu umbes sada kilo kaaluvat Sixkillerit Rita Belouštšenko sõnul ei ähvarda. «Ta on meil ju kui pereliige.»