/nginx/o/2016/11/01/6025129t1h54d7.jpg)
2012. AASTA jääb Eesti poliitika ajalukku hulga skandaalide ja meeleavaldustega, mille järelmõjud kanduvad ka järgmistesse aastatesse. Mõne näitena võib tuua elamislubadega äritsemise, Estonian Airi kahjumi ning nüüdseks ametist lahkunud justiitsministri kohta algatatud ja lõpetatud kriminaaluurimise.
Korraldati kaks üleriigilist streiki, kus õpetajad ja meditsiinitöötajaid astusid välja oma õiguste eest ning nii mõndagi ka saavutasid. Oktoobri lõpp ja novembri algus tõid mitu meeleavaldust valeliku ja ülbe poliitika vastu. 14. novembril avaldasid tunnustatud ühiskonnategelased oma kriitilised seisukohad palju vastukaja pälvinud «Harta 12» kujul.
Eesti rahvas on pigem kannatlik ja rahuliku loomuga. Igal asjal on aga piir ning tänavu see piir ületati.
TALV JA LÄHENEV jõuluaeg viivad küll mõtted poliitikalt
eemale, kuid karm reaalsus on, et üleskerkinud probleemid ei ole kuskile kadunud, muutusi on vaja nii poliitika sisus kui stiilis. Riigi ja kõigi omavalitsuste juhid peavad olema avatud debatiks nii opositsiooni kui kodanikuühiskonna esindajatega, võtma kuulda valijate konstruktiivset kriitikat ning sellest oma järeldused tegema.
Ainult ühiselt on võimalik lahendada meie ees seisvaid suuri probleeme, nagu madal sündimus, kasvav väljaränne ning liiga kõrge töötuse määr. Riigil tuleb leida võimalusi arvestatavaks palga- ja pensionitõusuks, vähendada piirkondlikku ja sotsiaalset kihistumist ning ühtlasi hoida toidu- ja eluasemekulusid kontrolli all.
Samamoodi peame ühiselt taastama Eesti inimeste usalduse poliitikute vastu, sest see on riigi edukaks toimimiseks hädavajalik. Kõigil erakondadel tuleb teha sisulisi muudatusi senises poliitikas ja vähemalt kaaluda uuendusi oma juhtkonnas. Kindlasti on vaja välja töötada sisulised ja toimivad lahendused erakondade rahastamise küsimuses.
NENDE EESMÄRKIDE saavutamiseks on ennekõike tarvis kõigi osaliste tahet ja see tuleb uuel aastal leida. Eesti vajab enam inimkesksust ja demokraatlikku arutelu, aga ka poliitikute riigimehelikkust, mis väljendub näiteks julguses vajaduse korral nii oma kui alluvate vigade eest vastutada. 2012. aastal jäi sellest kahjuks puudu.
Sisuliste muudatuste elluviimine ja poliitilise vastutuse võtmise hea tava taastamine on üliolulised, sest noored ei seo oma tulevikku Eestiga, kui nad leiavad, et riiki juhivad omakasupüüdlikud ja rahva arvamust ignoreerivad poliitikud. Ammugi ei naase sellisel juhul Eestisse juba oma kodumaalt lahkunud inimesed.
AASTA LÕPUS ON õige aeg teha kokkuvõtteid möödunust ning seada endale eesmärke edasiseks. Kõik poliitikud peavad vaatama peeglisse ning ennekõike iseenda senist tegevust ausalt hindama ja oma vigu tunnistama. Loodan, et me kõik suudame olla uuel aastal mõistvamad ja vastastikku lugupidavamad.