Volikogu ette jõudnud plaan võib viia jääväljaku lõpuni

Soojal ajal seisab jääväljak Männimäe tööstuspiirkonna veerel kasutult. Jää valmib seal sihtasutuse kodulehe teatel novembris ning uisutada saab tavaliselt märtsi keskpaigani. Kas väljak aga sel talvel üldse tööle hakkab, sõltub linnavolikogu otsustest. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi volikogu liikmed vaatavad tänase istungi eel otsa plaanile vähendada jäähallile antavat toetust poole võrra. Omaniku hinnangul võib see tähendada jääväljaku tegevuse lõppu.

Suure tõenäosusega ei otsusta volikogu siiski täna, kas vähendada jäähallile antavat aastatoetust 44 738 eurolt 22 370 eurole.

«Meil oleks enne otsustamist vaja teada, kas jäähall jääb üldse eksisteerima, kui linn toetust vähendab,» ütles Viljandi volikogu arengu- ja eelarvekomisjoni juht Jaak Sulg. «Minule on üks omanik väitnud, et ei jää.»

Viljandi linnavalitsus on volikogu ette saatnud plaani, mille järgi tuleks vähendada väljakule antavat tegevustoetust. Otsuse peapõhjus on see, et väljakut haldav sihtasutus pole täitnud linna hoonestusõiguse seadmise lepingut ning hallil pole endiselt seinu. Seetõttu tahab linnavalitsus muuta ka lepingu sõnastust ning asendada seal «jäähall» väljendiga «kaetud tehisjääväljak».

Väljak ise hakkama ei saa

Sihtasutuse Viljandi Jäähall juht Aivar Talvet selgitas, et hallile seinte rajamine on jäänud rahapuuduse taha. Viimati üritas sihtasutus selleks summat hankida ühest Eesti-Läti-Vene piiriülesest programmist, kuid rahajagajate meelest polnud tema projekt piisavalt veenev. Jäähalli enda teenitava rahaga ei tule seinte ehitamine Talveti sõnul kõne allagi. «Praegu veame vaevu ots otsaga kokku,» lausus ta.

Sihtasutuse nõukogu liige Rando Sepp nimetas volikogule saadetud eelnõu tooreks ja vaenulikuks. Veel täna enne volikogu istungit on tal kokku lepitud kohtumine Viljandi linnapeaga, et tekkinud olukorda selgust tuua.

Osaühingut Suja Ehitus juhtiva Sepa jutu järgi on jäähall omanikele olnud kogu aeg sotsiaalprojekt, millele nad on pidanud peale maksma. Juhul kui linn jätkaks jääväljaku toetamist 2006. aastal kokkulepitud mahus, oleks väljaku ülalpidamine Sepa arvates mõeldav. Kui linn toetust kavandatud mahus vähendaks, tähistaks see tema sõnul jäähalli tegevuse lõppu.

Seda, kui suure osa kuludest saab sihtasutus kaetud linnavalitsuse makstavast toetusest ning kui palju teenib ta aja müügist spordiklubidele ja eraisikutele, sihtasutuse juhid ei öelnud.

Volikogu tahab riskiplaani

Jaak Sule sõnul teeb volikogu linnavalitsusele tõenäoliselt ülesandeks alustada jäähalli omanikega läbirääkimisi ning esitada riskiplaan, mis saab siis, kui toetussummat ikkagi vähendada. «Praegune eelnõu on tehtud linnaeelarve seisukohast lähtuvalt,» selgitas Sulg.

Viljandi eelarve kulud on viimaste aastate jooksul elukalliduse tõusu tõttu järjest suurenenud, kuid tulude kasv on olnud märgatavalt väiksem. Nii on linnajuhtidel tulnud leida kulude vähendamise võimalusi ning sellest eesmärgist on kantud ka jäähalli puudutava toetuse kärpimine.

Volikogule esitatud seletuskirjas meenutab linnapea Loit Kivistik, kuidas 2006. aasta juunis andis volikogu väljaku praeguse kinnistu sihtasutusele hoonestamiseks otsustuskorras. Kasutusloa pidi hall saama kahes etapis, esmalt rajati praegune jääväljak ning teises etapis oli kavas ehitada see jäähalliks.

Esimene osa on valmis, kuid hall on endiselt tegemata. See pidi esialgu valmima 2011. aasta novembriks, kuid tähtaega on kaks korda pikendatud ning seinad on endiselt ehitamata.

Nüüd tegigi linnavalitsus volikogule ettepaneku loobuda jääväljaku kinniehitamise nõudest ja vähendada toetusraha. Abiraha vähendamist põhjendab linnavalitsus asjaoluga, et koolireformi järel on Viljandile kuuluvate koolide õpilaste hulk tunduvalt vähenenud ning neile pole enam jääväljakul vaja nii palju tasuta tunde kui seni.

Praeguse lepingu järgi on linn saanud väljakut kasutada vähemalt 500 tundi aastas, uue eelnõu järgi langeks see 300 tunnile.