Folgi ja Londoni suursündmuste tuules ei maksa unustada, et igaüks meist elab kõige igapäevasemat elu oma kodukohas ning selle rikkus mõjutab meid märksa enam kui üleüldised üritused.
Väikse valla sisemine rikkus paistab näitelavalt
31. juuli 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohaliku elu intensiivsus ja mitmekesisus muudab meie igapäeva huvitavaks ning määrab suures osas ka selle, kas meie külad jäävadki tühjenema või mitte. Ettevõtlikkus äri- ja kultuuritegevuses on omavahel väga tugevalt seotud. Kõige olulisem on aga, et need valla-, äri- ja kultuurijuhid ei oleks lihtsalt ülemused ja ametnikud, vaid tegijad, kes oma mitmekülgse tegevusega teisi innustaksid. Ja just seda on Paistu elu eestvedajad.
Ene Saart kui vallajuhti ja ärinaist, kes on koduvallale oma tegevusega palju andnud, tuntakse hästi kaugemalgi, kuid seda, et ta on ka kõva näitleja ja juba aastaid oma valla näiteringis edukalt üles astunud, ei pruugi kaugemal olijad teada. Mõni aasta tagasi tegid tema ja Pärsti vallavanem Erich Palm ilma ühises näitemängus ja oli seegi kõigile viljandimaalastele lustlik ettevõtmine.
Seekord — ühtlasi Paistu vallas eduka näiteringi tegevuse 40. aastapäevaks — toodi lavastaja Andres Linnupuu seades publiku ette iiri näitemäng «Mägede iluduskuninganna», mis paistulaste esituses kannab pealkirja «Kuni surm meid lahutab». Seda näidendit on Eestis lavastatud mitu korda.
Lugu, mille keskmes on üksildase vana ema ja juba keskeale küündiva külamiljöös mehi jahtiva tütre vaenulikud-hellad suhted, saab tõlgendada väga erinevalt. Nii koomiliselt kui traagiliselt. Aga ka nii, et koomiline on ühtaegu traagiline. Siin on lavastaja teksti kohendanud kohalikele oludele ja probleemidele nii, et meile vaatab otsa inimeste Soome tööle rändamine ja külade tühjenemine. Samas on see lugu väga naljakas, naerupisaraid tagasi hoides tuleb nutt vägisi peale.
Kes vähegi Ene Saart tunneb, oskab ilmselt suurema vaevata ette kujutada tema koloriitset ja korpulentset ema. Ema, kes kardab enam kui surma seda, et ta võidakse vanadekodusse panna. Ja on selle nimel valmis oma tütre elusaatust ohvriks tooma.
Toreda üllatuse valmistasid teised osatäitjad: tütar valla kultuurijuhi Piia Männi esituses ning mahlased ja värvikad rollid (tänusõnad lavastajale) kahelt mehelt, Väino Luigelt ja Vahur Ruudult.
Igal juhul on see südamesseminev kurbnaljakas lugu eeskätt meie kohalikust Eesti elust.