Viljandimaa valla- ja linnajuhtide palgavõrdlustabeli tipus troonib absoluutsumma järgi Viljandi linnapea, aga kui jagada palganumber elanike arvuga, selgub, et suurima koormuse seab oma kodanikele Mõisaküla juht.
Pisilinna juhi pisike palk paneb linlasele suure koormuse
25. juuli 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalikest omavalitsusjuhtidest saab konkurentsitult kõrgeimat palka Viljandi linnapea Loit Kivistik. Mullu deklareeris ta oma kuupalga suuruseks 2296 eurot. Kui jagada see summa Viljandi elanike arvuga, selgub, et iga viljandlase pealt makstakse linnapeale tema töö eest 12 senti.
Mõisaküla juhi Ervin Tambergi palk on tema enda kinnitust mööda 1100 eurot. Kui jagada see summa Eesti väikseima linna elanike arvuga, selgub, et iga mõisakülalase pealt makstakse Tambergile kuus 1.20 eurot.
Poliitik: suhtarvud viivad ummikusse
Kui arvutada palka Mõisaküla suhtarvu järgi, tuleks Viljandi linnapeale maksta 23 000 eurot kuus, aga kui kõigile omavalitsusjuhtidele makstaks Viljandi suhtarvu alusel, saaks maakonna kõige väiksema omavalitsuse, Kõpu juht kuus pisut üle 87 euro.
«Demokraatiat ei saa mõõta suhtarvuga,» nentis niisuguste arvutuste peale Viljandi volikogu esimees, kunagine siseminister Tarmo Loodus. «Selline arvutuskäik viib tupikusse.»
Looduse hinnangul seisneb peamine küsimus selles, missuguse summa eest on võimalik palgata arendusvõimeline juht ja milline on tolle vastutus. Tema veendumust mööda lasub 19 000 elanikuga Viljandi linnapeal märksa suurem vastutus kui 750 elanikuga Kõpu valla juhil.
Maavanem Lembit Kruuse arvates tuleks valitsemiskulusid hinnates vaadata enamat kui pelgalt juhi palka. «Väikses vallas on juhil täita palju rohkem ülesandeid kui suures linnas ning tema alluvuses on sootuks vähem ametnikke,» selgitas ta. Näiteks Viljandis on tööl ligi 60 ametnikku, kuid Mõisakülas on neid praegu kõigest neli.
Kui kõrvutada maakonna suurima ja väikseima linna juhi palka, võib arvutuse põhjal järeldada, et iga viljandlane kulutab oma linnapeale palga maksmiseks kümme korda vähem kui mõisakülalane.
Aga kui võrrelda kogu ametnikkonnale makstava palgaraha suurust ühe elaniku kohta, väheneb vahe märgatavalt: viljandlase osa on sellisel juhul 2.86 eurot ning mõisakülalase osa 4.38 eurot.
19 107 elanikuga Viljandis töötab linnavalitsuses pisut vähem kui 60 ametnikku ning palgaraha kulub neile aastas 656 260 eurot. 914 elanikuga Mõisakülas on kuuest ametnikukohast täidetud neli. Aasta palgafond on ametnikel ja linnapeal 48 000 eurot.
Viljandi volikogu esimehe Tarmo Looduse meelest on Viljandis ametnikke optimaalselt ning nende arvu on aja jooksul pidevalt vähendatud.
Mõisaküla juhi Ervin Tambergi sõnul otsitakse väikelinnas praegu uut sotsiaaltöötajat ja arendusspetsialisti ning nende lisandumise järel on väikelinnas piisavalt ametnikke. Tamberg on veendunud, et linnavalitsuse ülalpidamise kulu on optimaalne ega kurna eelarvet ülearu. Tänavu tõsteti Mõisakülas linnavalitsuse töötajate palka 10 protsenti.
Vallad jäävad liiga väikeseks
Ervin Tamberg rääkis, et tal tuleb alatasa tegelda kõikvõimalike probleemidega ning suvel suureneb koormus veel. «Praegu teen kõigele lisaks ehitusnõuniku tööd ja juhin linna hooldavat asutust,» selgitas ta. «Iga ala peale peab meister olema.»
Ka Tarmo Loodus oli veendunud, et väikese valla juhil tuleb endal probleemidele lahendusi leida palju rohkem kui suure linna eesotsas olijal. «Viljandi linnapeal on rohkem alluvaid, kes tegelevad murede lahendamisega,» sõnas ta.
Nii Lembit Kruuse kui Tarmo Loodus tunnistasid, et sellised arvutused viivad mõtted haldusreformile. Teisalt ei saa kummagi mehe arvates hakata väikseid valdu jõuga liitma.
«Võib-olla ongi Mõisaküla elanikud nõus linnapeale nii palju maksma, et säilitada oma linn ja iseseisvus,» pakkus Loodus.
Kruuse sõnul on maal elada kallim ning vallavalitsusi ülal pidada seetõttu samuti kulukam. «Linlik eluviis on mugavam ja odavam, aga see ei tähenda, et kõik peaksid linna kolima,» leidis ta. Maavanem avaldas usku, et Eestis peab 70 protsenti inimesi enamikku omavalitsusi liiga väikeseks ja seetõttu on haldusreform vältimatu.