Ilmar Raua turniiri võitis Jaan Ehlvest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel Viljandis peetud Eesti vanima maleturniiri esikoht läks võistluse kõrgeima koefitsiendiga maletajale Jaan Ehlvestile, kes võitiski tänu konkurentidest paremale reitingule.
Kolme päeva jooksul kogus USA lipu all maletav suurmeister Ehlvest 21 võimalikust punktist 17. Sama palju punkte sai mitmekordne Eesti meister Kaido Külaots, kuid tema väiksem FIDE (rahvusvahelise maleliidu) reiting andis talle teise koha. Kolmandaks platseerus Läti rahvusvaheline suurmeister Normunds Miezis 16 punktiga.
Laua taha istus kuus suurmeistrit
Ilmar Raua mälestusturniir meelitas spordihoonesse mängima 65 inimest. Kohal oli peaaegu kogu Eesti maleparemik ja mitu nimekat osalejat naaberriikidest. Malelaua taha asus koguni kuus suurmeistrit.
Turniiril on viimasel kahel aastal olnud kasutusel punktisüsteem, mis on saanud tuttavaks jalgpallist. Partii võitmine annab tabelisse kolm punkti, viik ühe ja kaotus null punkti. Tavaliselt saab malepartii võitmise eest punkti, viigi eest pool punkti ja kaotuse eest nulli. Võitu enam väärtustav punktisüsteem muudab partiid võitluslikumaks ning resultatiivsuse nimel võetakse julgeid riske.
«Turniiriga jäin enam-vähem rahule, aga veidi segas ajakontroll,» lausus Jaan Ehlvest pärast võitu. Ilmar Raua turniiril oli esimeses kahes ringis mänguks ette nähtud 25 minutit ja seejärel 15 sekundit iga käigu jaoks.
Järgmises ringis tuli mängida süsteemis 45 minutit pluss 30 sekundit käigu kohta.
«Selline ajakontroll mulle ei meeldi ja seda võiks muuta, praegune ei ole eriti maletajasõbralik,» ütles Ehlvest.
«Huvilistele on see võib-olla atraktiivne, mängijatele aga raske. 30 lisasekundit käigu eest juurde anda on liiga palju. Viiest piisaks,» selgitas Jaan Ehlvest, kes võitis sama võistluse ka enam kui kolmkümmend aastat tagasi 1979. aastal.
Oma partiidest tõstis Ehlvest enim esile FIDE meistri Andrei Šiskovi alistamist. «Partiis tekkis keeruline keskmäng. Mul õnnestus saada parem lõppmäng ja see ka võita,» rääkis ta.
Teiseks jäänud Kaido Külaots leidis, et Viljandis peetud mõõduvõtt oli Eesti kohta väga korralik. «Kolmepäevane võistlus oli soliidsete auhindadega — males peab ikka hoolega otsima, et leida teisi korraldusliku poole pealt sellisel tasemel turniire,» tõdes ta.
Kaido Külaots jäi oma mänguga rahule
«Mänguliselt jäin turniiriga rahule, välja arvatud kolmanda vooru partii Pavel Vorobjovi vastu. Seal oli mul mustadega avangus paremus, kusagil andsin aga veidi järele ja vastane pääses välja,» nentis Külaots, kes vahetult pärast Viljandi turniiri sõitis kaheks nädalaks Türki sealses liigas mängima. «Kõiki teisi, keda pidin võitma, ka õnnestus võita. Heameelt tegi viimase vooru tähtis võit Tarvo Seemani üle.»
Parim naine oli 13 punkti kogunud ja turniiri 14. kohaga lõpetanud Tatjana Fomina. Parim Viljandi maletaja oli Tanel Kuldsepp, kes kogus samuti 13 punkti ja sai 16. koha. Kaks aastat tagasi Eesti meistriks tulnud viljandlane Meelis Kanep sai 12 punkti ja 17. koha.