Kui tänavu mõni autojuht jaaniajal politseile napsisena vahele jääb, ei pääse ta enam protokolli ja rahatrahviga, vaid viiakse politseimaja arestikambrisse. Üks selline autojuht oli eile keskpäeval Viljandis juba trellide taga.
Joobnuna tabatud autojuht veedab jaanipäeva trellide taga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäevani saavad alates 0,5-promillise joobega autojuhid kogu Eestis sama karistuse. Pärast joobe tuvastamist viiakse juht lähima politseijaoskonna arestimajja kuni 48 tunniks kainenema. Edasi võetakse ühendust kohtunikuga, kes määrab talle karistuse. Maksimaalselt saab kohus roolijoodikule määrata 30-päevase aresti.
Viis päeva
Esimene sel põhimõttel karistatud autojuht sattus Viljandi politseimajja juba teisipäeval. Viiratsi vallas kinni peetud juhi joobeaste ei nõudnud küll kriminaalkaristust, kuid jaaniajal kehtivate politseinõuete kohaselt viidi ta Viljandi arestimajja. Eile õhtul määras kohus süüalusele viis päeva vangistust, millet kaks oli ta juba esimese arestimisega ära istunud.
Politseiameti korrakaitse ala peadirektori asetäitja Tarmo Miilitsa sõnul ei tähenda politseinike käitumine seda, et korrakaitsjad on kabinetivaikuses kurjaks muutunud. Nad teevad sel moel jõupingutusi, et seaduskuulekad inimesed jaanipäeval turvaliselt koju jõuaksid.
«Me siiralt loodame, et politsei range eelhoiak paneb nii mõnegi mehe või naise ümber mõtlema, enne kui ta napsisena rooli istuda kavatseb,» lausus Miilits.
Viljandi politseijuht Alvar Pähkel rääkis, et viimastel aastatel on maakonnas jaaniajal kahe või kolme päeva jooksul kinni peetud kümmekond roolijoodikut. Ta lausus, et süüdlaste arv on aastatega vähenenud ja viljandlased on aru saanud kaine peaga sõitmise tähtsusest.
350 joodikut aastas
Alvar Pähkli sõnul peetakse maakonnas aastas kinni umbes 350 roolijoodikut. Peaaegu pooltel kordadel ootab juhte kriminaalkaristus ja nad viiakse kohe arestikambrisse. «Ülejäänutest, kergema joobega juhtidest satub trellide taha umbes kümnendik,» lisas ta.
Viljandimaa napsivennad veedavad jaanipäeva Viljandi arestimajas. Pähkel ei karda, et sealsed ruumid võiksid süüalustele kitsaks jääda. «Arestimaja on kahekorruseline ning sinna mahub kindlasti palju rohkem kui kümmekond inimest,» ütles ta.
Kui suurest alkoholikogusest saavutab inimene 0,5-promillise joobe, seda ei osanud politseijuht öelda. «Inimestele mõjub alkohol erinevalt. Mõni saab selle joobe kätte kahest õllest, teine aga poolest liitrist viinast,» sõnas ta.
Pähkel toonitas, et kuigi jaaniajal viiakse arestikambrisse 0,5-promillise ja suurema joobega inimesed, ei tähenda see seda, et väiksema joobega autojuhid pääsevad kergema karistusega. «Ka 0,3 promilliga tabatud autojuht võib kinni minna. Kõik sõltub eelmistest rikkumistest.»
Alvar Pähkli sõnul toovad tabatud autojuhid tihti oma joobe põhjuseks koduseid konflikte ja tüli elukaaslasega. «Vanasti oli roolijoodikute lööklause: «Kaks õlut — sellest ei peaks ju promille jääma!»» teadis Viljandi politseijuht.
Jaanipäeva ajal on väljas enamik maakonna politseijõududest: kõik piirkonnakonstaablid ja suur osa patrullidest. Arestimajja sattunud autojuhtidega tegeleb üks kolmest valvekohtunikust.