«Mina olen Alvar Pähkel. Kes sina oled?» kõnetas politseinik eile hommikul kõiki jalgrattaga Paalalinna kooli sõitnud õpilasi ning pidi lõpuks nentima, et vaid üks ratas vastas nõuetele.
Politsei leidis gümnaasiumi eest ainult ühe korras jalgratta
11. mai 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poole tunni vältel kontrollis Viljandi politseijaoskonna juht Alvar Pähkel ligi 30 ratast ja ratturit ning leidis vaid ühe sellise ratta, mis tõesti kõigile nõuetele vastas. Samas sõitis selle 16-aastane omanik paljapäi. «Kiivri võiks ikka pähe panna,» soovitas Pähkel kõigile, kes olid 16-aastased või vanemad, olgugi et seadus neilt selle peakaitse kandmist ei nõua.
Ehkki kiivrita, oli nimetatud noormees ainus, kes sai politseilt kleebise kirjaga, mis teatab, et tema ratas on korras. Kõigil teistel kooli vändanutel oli puudu üks asi: rattakell. Enamik vabandas end sellega, et pole veel kella ostma jõudnud, ja lubas seda teha.
Politseinik uuris, kas rattal on helkurid, töötavad pidurid ja rattakell ning kas alla 16-aastastel on rattaluba ja kas nad kannavad kiivrit.
Kui enamasti piirdus kontrollija vestluse ja puudustele tähelepanu juhtimisega, siis ühe neiu ja noormehe juhatas ta politseiautosse, kus teine politseinik neile kiivrita sõidu eest ametliku hoiatuse vormistas. Need rikkujad olid vanemad kui 14-aastased ehk jõudnud ikka, kus neile võib rikkumise eest karistuse määrata, aga nooremad kui 16.
Koolide juures kontrolliti eile rattureid kõikjal Lõuna-Eestis. Alvar Pähkli sõnul ei ole seis väga hea, kuid üldjoontes lapsed siiski teavad, mis ratastel olema peab ja kuidas liigelda tuleb. Palju hullem on tema jutu järgi lugu vanemate inimestega, kes liiklevad ratastega linnast kaugel. Need sõiduvahendid ei vasta tihti nõuetele ning pimedas on neid raske märgata.
Rattaloa puudumisest eile pahandust ei tulnud, kuid ette näidata oli see vähestel. Alvar Pähkel tunnistas, et loategemise võimalus sõltub koolist. «Mõnel pool on selle saamiseks võimalused, aga mõnel pool mitte,» nentis ta.
Alvar Pähkel käib rattasõitu õpetamas Jakobsoni koolis. Paalalinnas on selle töö enda peale võtnud poiste tööõpetuse õpetaja Raul Laidma, kellel on ligi 20 õpilast.
«Huvitundjaid on palju, aga neid, kes lõpuni jõuavad, hulga vähem,» lausus ta.
Nii oli eelmisel aastal avaloengus 80 last, kuid rattaloa sai pisut vähem kui 30. Tänavu alustas kursust 40 noort ja alles on neid 20. «Eks see ole kooli kõrvalt suur koormus,» nentis Laidma. Loani jõudmiseks tuleb õppida ligi 30 tundi.
Mõnes koolis kuulub liiklusõpetus lausa tunniplaani. Nii on see näiteks Sürgaveres, kus kõigil 12-aastastel on jalgrattaluba. «Ega neil pääsu olegi ja nii on meil liiklusõpetus toiminud juba aastakümneid,» selgitas koolijuht Aires Põder.