Tänavu aina eelarve kärpimisega ametis olnud Viljandi juhid on tulusid ja kulusid arvutades seni hakkama saanud linna palgal olevate inimeste töötasusid vähendamata.
Eelarvet kärpides palkade kallale ei minda
17. veebruar 2009, 10:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu ütles linnapea Kalle Jents, loodeti sügisel eelarvet koostama hakates, et tulude suurus jääb samale tasemele, kui oli mullu. Tänaseks on aga selgunud, et tarvis on arvestada vähemalt 40 miljoni kroonise kaotusega.
Viljandi linnavalitsus alustas eelarve kokkupanemist septembris ja novembris jõudis selle esimene projekt volikokku. Vahepeal on tulnud eelarvet mitu korda vähendada ning volikogu pole saanud seda vastu võtta. Missugune on praegune seis?
Sisuliselt koostame praegu juba kolmandat eelarvet. Kui sügisel alustasime, siis eeldasime, et riik mängureegleid ei muuda. Nüüd on valitsus meilt mitu korda raha vähemaks võtnud.
Esimesest kärpevoorust alates oleme ainult halbu uudiseid saanud. Praegu ei julge isegi enam ajalehte lugeda ega õhtul AK-d vaadata.
Eelmisel aastal jäi linnal üle 30 miljonit krooni, mille sai sellesse aastasse kaasa võtta. Sellest on vist päris palju abi?
Jah, lisareservita oleksime ikka tõeliselt hädas. Õnneks olime 2008. aasta keskel realistid ja nägime ette, et niisugust tulude kasvu kauaks ei jätku. Me ei plaaninud selle arvelt lisakulutusi, vaid hakkasime nii-öelda rasketeks aegadeks rasva koguma. Nüüd aitab see meil eelarvet tasakaalus hoida.
Tänavu on riik kärpinud oma panust eelarvesse ligi 30 miljonit krooni ja tulumaksust saame prognoosi järgi vähem 10 miljonit krooni. Seega kulub kaasa võetud raha järsult vähenenud tulubaasi katteks.
Ehituste puhul tuleb meil lähiaastatel keskenduda eurotoetuste taotlemisele.
Mida tänavu eurotoetuste abil teha kavatsetakse?
Sel aastal tuleb kindlasti kaks ehitust. Praegu on juba käsil Reinu tee läbimurre. Selle töö tarbeks on meil endal tarvis anda 15 protsenti kogusummast.
Teine töö on maagümnaasiumi peamaja remont, mille puhul meie panus peab olema 25 protsenti maksumusest.
Praeguse eelarve juures on linnavalitsuse põhiülesanne välja mõelda, kust oleks võimalik raha kokku hoida. Kui riik läks töötajate palkade kallale, siis kuipalju saab seda teha linn?
Mina juriidiliselt seda võimalust ei näe, ehkki riik on lubanud palkade vähendamiseks määrused ja seadused välja töötada.
Paljudes ministeeriumides on töötasude vähendamine olnud lihtsam, sest seal tuleb suur osa palgast lisatasuna. Meil pole mingeid lisatasusid. Kõikidel on astmepalk, nagu seadus ette näeb. Küll aga oleme tunduvalt vähendanud personalikulusid. Kärbitud on näiteks eraauto kasutamise kompensatsiooni, mobiiltelefonide limiiti ja lähetuskulusid.
Minu praegune seisukoht on, et palkade kallale ei minda. See võib aga kõne alla tulla, kui meil tuleb aasta keskel teha negatiivne lisaeelarve.
Kuidas on aga lugu linna allasutustega, näiteks kultuurimaja ja spordikeskusega? Kas ka nende töötajate palgad jäävad mullusega samale tasemele?
Oleme linnavalitsuses arutanud, et kui me linna palgal olijate töötasude kallale läheme, siis esimesena puudutab see otseselt linnavalitsuses ametis olevaid inimesi eesotsas linnapeaga. Neid on kokku umbes 60. Teises ringis oleksid allasutuste juhid, nagu koolidirektorid ja lasteaia juhatajad.
Aga kordan, et vähemalt esialgu me palkade kallale ei lähe. Oleme üritanud kokku hoida muudelt tegevuskuludelt. Ka allasutused on pidanud oma eelarvet tublisti vähendama ja oleme saanud selle kokkuhoiu, mida on esialgu vaja.
Millise ehituse kohta peale Reinu tee ja maagümnaasiumi võib öelda, et see saab kindlasti tehtud?
Staadion kindlasti. Nii tribüünid koos katusega kui sportimise osa saavad valmis. Läbi hakkame aga rääkima inventari tarnijaga. Praegu on tehtud leping 2,3 miljoni krooni osas ühe Soome firmaga, kes peaks meile müüma kogu vajaliku varustuse. Kas me aga suudame seda kõike tänavu osta, tundub kahtlane.
Kesklinnas ootab turuplats kordategemist.
Kui riik oma viimaste negatiivsete uudistega lagedale tuli, tekkis küll mõte, et seda tööd vist tänavu teha ei saa, ehkki suurtest lubadustest on see viimane, mis meil koalitsioonilepingu järgi täitmata on
.
Ma ei oska veel öelda, mis turuplatsist saab — praegu on see eelarves 4,5 miljoni krooniga sees.
Mõni aeg tagasi tundus, et selle hinnaga pole niikuinii võimalik vajalikke töid teha, ning mõtlesime, et võtame need eelarvest välja ja lahendame probleemi ajutiselt. See oleks aga nokk-kinni-saba-lahti-tegevus, sest peamine, mida turuplats vajab, on sademevete kanalisatsioon, mis maksab enam-vähem miljon krooni.
Kui palju on teil on üldse usaldusväärset infot, mille põhjal eelarvet teha?
Päris usaldusväärseid andmeid pole ka riigil endal, kuigi tal on kasutada suur hulk analüütikuid. Minu sisetunne ütleb, et juba aprillis või mais hakkame negatiivset lisaeelarvet koostama. Kui ikka näeme, et ka praegune eelarve on liiga optimistlik, tuleb kohe kärpima hakata.