/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2024/06/26/16182008t1hbeda.jpg)
Mis tunne teid valdab, kui annate enam-vähem korraga kaks vereproovi, aga üks labor saab ühe ja teine teise tulemuse? Hakkate asja uurima ja selgub, et nõnda peabki olema.
Minul just nii juhtuski. Varem olin arvanud, et olenemata laborist on sama analüüsi tulemus alati ühesugune või siis väga väikese erinevusega. Ehk kui tuua võrdlus meteoroloogiast: kui panna kõrvuti näiteks Viljandi ja Tallinna ilmajaama termomeeter, mõõdavad need ikka ühtemoodi, mitte üks ei näita 5 ja teine 25 kraadi. Selgus aga, et meditsiinis säherdust paralleeli tuua ei saa.
Käisin hiljuti perearsti juures vereproovi andmas ning lisaks valisin oma soovil Synlabis mitu analüüsi juurde. Kahe vereproovi andmise vahele jäi paarkümmend minutit, mille jooksul ma ei söönud ega joonud, lihtsalt kõndisin rahulikult ühest kohast teise.
Perearst oli põhjalik ja tellis analüüse rohkem, kui ma olin arvanud. Seepärast selgus alles hiljem, et ma olin Synlabis ostnud mitu sama analüüsi. Tekkis võrdlusmoment ja oh üllatust: näidud oli minu subjektiivsel hinnangul märkimisväärselt erinevad. Ma ei hakka lugejaid oma terviseandmetega üleliia koormama, aga toon paar näidet.
Perearsti Viljandi haiglasse saadetud vereproovis määras haigla labor ferritiini näiduks 242,5 µg/l, samas kui Synlab sai tulemuseks 216,6 µg/l. Mõlemad näidud on küll normis, aga vahe tundub tavalise kodaniku vaatevinklist märkimisäärselt suur. Tõsi, Viljandi haigla on andnud ka ferritiini mõneti suurema normi: 30–400 ühikut Synlabi 28–370 ühiku vastu.
Minu jaoks silmatorkavalt erinev oli ka eGFR ehk hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus ja lipoproteiin a, mis olid kahjuks ka normist väljas.
Viimati nimetatud aine koguseks minu veres määras Viljandi haigla partner Tartu ülikooli kliinikum 190 ja Synlab 176,25 nmol/l. Tegu on ainega, mida eluviis ega toitumisharjumused ei mõjuta ja mis püsib ilma ravita elu jooksul peaaegu muutumatuna.
Lipoproteiin a näit võiks täiskasvanud inimese veres Synlabi andmeil olla maksimaalselt 75, Viljandi haigla vahendatud Tartu ülikooli kliinikumi info alusel kuni 104. Olgu lisatud, et kõnealuse analüüsi andsin Synlabis nädal hiljem, kui tekkis tahtmine veel osa näite üle kontrollida. Kuid nagu viidatud, lipoproteiin a püsib ühtlane ning selle nädala jooksul ma teadolevalt seda ainet oma veres ei mõjutanud.
Viljandi haigla selgitab
Viljandi haigla laborispetsialist Anni Sepp ütles, et kaks erinevat meditsiinilaborit võivad ühe ja sama vereanalüüsi puhul teoreetiliselt saada samasugused tulemused, kuid praktiliselt on see võimatu. «Analüüside määramisel peab paratamatult arvestama preanalüütilise, analüütilise ja ka bioloogilise variatsiooniga,» märkis ta.
Teisisõnu ehk lihtsustatult öeldes avaldab Sepa sõnul mõju see, kuidas patsient vereproovi andmiseks ette valmistatakse, kuidas veri võetakse ja see laborisse saadetakse, kuidas verd analüüsideni säilitatakse, kuidas labor analüüse teeb, milliseid vahendeid ja meetoid kasutab ning milline on olnud aeg eri vereproovide vahel. Tegureid on teisigi.
«Labor on keeruline ja standardiseeritud üksus ning umbes-täpselt ei tehta siin mitte midagi. Kahe erineva labori analüüside võrdlemine põhineb standardiseeritud protseduuril ning oluline on hinnata, kas laborite tulemuste vahel esineb statistiliselt oluline erinevus ning kas see on ka kliiniliselt oluline. Antud juhul sellist analüüsi tehtud ei ole ja seega ei saa ka väita, et tegemist oleks märkimisväärsete erinevustega,» rääkis Sepp.
Nagu ta täiendas, on eGFR ehk hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus arvutuslik parameeter ja seda analüsaator otseselt ei mõõda. Kuna Viljandi haigla labor pole kursis, milliste parameetrite alusel Synlab eGFRi arvutas, ei osanud laborispetsialist seda tulemust ka kommenteerida.
«Siinkohal toon välja veel ühe probleemi, mida inimesed sageli teevad. Nimelt kasutavad nad ühe labori referentsväärtusi ehk norme teise labori analüüside hindamiseks. See on täiesti vale lähenemine, sest ühe ja sama analüüsi referentsväärtused võivad eri laborites olla erinevad,» kõneles Sepp.
Mis puudutab loo autori võrdlust õhutemperatuuri mõõtmisega, siis selle ja biomarkerite määramise vahele Sepa sõnul kindlasti võrdusmärki tõmmata ei saa. «Ühesugustes oludes peavad samad mõõteseadmed mõõtma ühtemoodi, aga antud juhul ehk arvestades kogu analüüsi teostamise protsessi erinevates laborites, ei ole tegemist ühesuguste oludega,» lausus ta.
Kui on soov teatud kindla analüüsi dünaamikat väga täpselt aja jooksul jälgida, siis soovitas Sepp teha seda ühe labori põhjal. «Iga kord erinevas laboris saadud tulemusi võrreldes ja tõlgendades võib see patsiendile tekitada segadust,» põhjendas ta.
Synlab kommenteerib
Synlabi laboriarst Meeli Glükmann nentis, et Synlabi ja Viljandi haigla labor kasutavad eri firmade aparatuuri, metoodikaid, analüsaatoreid ja reagente.
«Sellest tulenevalt võib tekkida analüüside tulemustes erinevusi, kuid kõik need, mis on kõnealusel juhul näiteks toodud, pole kliinilises pildis olulised, vaid marginaalsed. Meditsiini ei saa võrrelda täppisteaduste, matemaatika ega ilmajaama termomeetriga,» kõneles ta.. «Laborimeditsiinis on arstidele tuntud tõde, et erinevates laborites erinevate reagentidega ja analüsaatoritega tehtud mõõtmistulemused ei ole numbriliselt täpselt samad, kuid oluline on see, et tulemused oleks arstile sarnaselt interpreteeritavad.»
Glükmann märkis samuti, et kui on vajadus mõne analüüsi dünaamikat jälgida, tuleb analüüs anda alati samas laboris.
«Loomulikult võib analüüse anda ka erinevates raviasutustes – inimesed satuvad haiglatesse, vahetavad perearste, käivad eriarstide juures ja on normaalne, et siis on analüüsid antud eri laborites,» möönis ta. «Oluline on aga see, et tulemusi hindab arst, kes oskab arvestada vereanalüüside referentsväärtusi, bioloogilist variatsiooni, väärtuste kliiniliselt olulist muutust dünaamikas ja erinevate analüüside tulemusi kompleksselt. Samuti seostab arst neid tulemusi inimese kliinilise pildi, ravimite mõju, elustiili, terviseriskide ja muuga.
Glükmann ütles, et kõik laborid, sealhulgas Synlabi ja Viljandi haigla oma, osalevad rahvusvahelises väliskontrollisüsteemis, kus analüüside võrdluskatsete tulemusi hinnatakse sama analüsaatori ja metoodika grupis. Kunagi ei võrrelda numbrilisi tulemusi eri meetodite vahel.
«Seega saame väita, et mõlemad laborid on andnud õiged tulemused,» lisas Glükmann. «Nõuded laborite igapäevatööle on väga kõrged ja analüütiliste vigade osakaal on viidud minimaalseks. Selleks töötavad laborites väljaõppinud bioanalüütikud, laborispetsialistid ja laboriarstid.»
Terviseameti seisukoht
Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põiklik ütles, et laborid kasutavad oma töös kas ostetud või enda valmistatud seadmeid, mis peavad vastama meditsiiniseadmete õigusaktides kehtestatud tingimustele.
«Meditsiiniseadme puhul määrab tootja ja seadme valmistaja, milleks seadet kasutatakse ning kuidas see toimib. Sealjuures on määratud, milline on analüüside täpsus. Analüüside tegemiseks akrediteeritud labor peab tõestama, et seade annab korratavad tulemused,» kõneles ta. «Kui asutus peaks tuvastama, et analüüsi tulemustes võib olla põhjust kahelda, saab ta pöörduda seadme tootja poole või kui asutus kasutab analüüsideks oma loodud vahendeid, saab ta ise sobivad parandusmeetmed kasutusele võtta.»
Terviseameti nakkushaiguste labori juhataja Janne Pullati sõnul on laborianalüüside tegijate kinnitusel lubatav, et eri laborite seadmed annavad vastuseid, mis ei lange üks ühele kokku.
«Seega on asjakohane öelda, et võrrelda tuleks eelkõige ühe labori seadmetega toimunud analüüse, mitte kahe erineva labori seadmetega tehtud analüüse. Kui võrreldakse erinevaid laboreid, võivad analüüsitulemused teatud ulatuses erineda, sõltudes proovivõtust, analüüsi metoodikast, konkreetse seadme seadistusest ja muudest teguritest,» lisas Pullat.