/nginx/o/2012/03/22/1022246t1h5997.jpg)
«On üks vari, mis ripub Euroopa koolide kohal — see on rahvusvahelise kontrolli süsteem,» väitis Norra pedagoogikaekspert Godi Keller.
Konverents otsis teed vabama hariduse juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kauaaegne pedagoog nentis Viljandis laupäevasel hariduskonverentsil puupüsti täis saali ees kõneldes, et rahvusvahelised institutsioonid, kes haridusuuringuid teevad, ei tea pedagoogikast õieti midagi. Nende motiivid on poliitilised, mitte pedagoogilised.
Ja tõepoolest: teiste maade kõrval ka Eesti koolides läbi viidavaid PISA uuringuid teeb majanduskoostöö ja arengu organisatsioon OECD, mille põhiline tegevusala on ju hoopis majandus, mitte haridus.
«Peame seda teadma ja olema targad, et osata koolides sellest varjust läbi astuda,» rõhutas esineja.
Godi Keller ise on viimastel aastatel töötanud enamasti täiskasvanutega, kellest paljud on andekusest hoolimata muutunud haridusteel kaotajateks. «Neid ühendab üks asi: neid pole koolis märgatud,» nentis esineja.
«Lapsed arenevad erinevalt,» selgitas Godi Keller. «Mõni ärkab varakult ja tahab kõike teada, teised on pikka aega nii-öelda unistajad. Olen aga sageli kogenud, et just unistaja võib hilisemas elus edukam olla.»
Soov lapsi koolis pidevalt mõõta ja võrrelda loobki tema sõnul väga palju kaotajaid.
Armastust ei ole tulnud
Elavat huvi tekitas konverentsil Tartu ülikooli praktilise filosoofia professori, eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi ettekanne väärtuskasvatusest.
Sutrop tõi ettekande alguses välja mõtlemapaneva fakti: Yorki ülikooli korraldatud uuringu kohaselt on Eesti kool meeldivuse poolest vaadeldud maade hulgas viimasel kohal. «Meeldivuse» all on uurimuses mõeldud madalat stressitaluvust.
«See tähendab, et teadmised on meie koolis tähtsad, kuid armastust selle vaevanägemisega ei tule,» nentis lektor.
Sutropi sõnul kannatab Eesti haridussüsteem ühiskonna edukultuse all, kusjuures edu mõistetakse vaid kitsalt majandusliku õitsenguna.
Tegemist on tuupimiskooliga, kus lapsed on väsinud ja kurnatud ning kaotavad varakult õpihimu. Alahinnatakse ka lasteaia rolli isiksuse kujunemises ning tehakse vähe koostööd lapsevanematega.
«Mis iseloomustab tuupimiskooli?» küsis Margit Sutrop ja andis ise ka vastused. «See on õpetajakeskne — me arvame, et õpetaja ülesanne on edastada teadmisi. Tegelikult peaks õpetaja innustama õpilasi otsima vastuseid ning õpetama neid hindama saadud infot kriitiliselt.»
Tuupimiskoolis on kesksel kohal teadmised ja mälu treenimine: mida rohkem tarkusi pähe aetakse, seda parem. «See kasvatab kuulekaid, kohusetundlikke ja töökaid inimesi, kes kuulavad autoriteete ega kasuta eriti loovust,» selgitas Margit Sutrop.
Tema tutvustatud uuringu kohaselt hindavad Eesti lapsevanemad oma laste puhul kõige rohkem vastutustunnet, head õppeedukust, häid kombeid ja käitumist, ausust, puhtust ja hügieeni.
Soome vanemad asetasid samas uuringus esikohale aga sellised omadused nagu ausus, laialdased teadmised, uudishimu ja loovus.
«Nagu näha, soovivad Eesti vanemad, et lapsed ei teeks oma kodule häbi ning oleksid väliselt edukad,» nentis Margit Sutrop. «Miks me siis räägime, et Eestis on vähe ettevõtlikkust ja loovust, kui me lastelt seda üldse ei oota?»
Esineja sõnul vajavad õpilased tulevikus rohkem individuaalset lähenemist ning elavat ja kaasavat õpetamist. Intellektuaalsete võimete kõrval tuleb rohkem väärtustada ka kunstilist, praktilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja empaatilist arengut.
Konverentsi algul esinenud haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis tõdes, et koolis valitsevad teistsugused suhted kui varem, kuid selles pole süüdi lapsed, vaid ühiskond.
Suhted on muutunud
Lapsevanemad on loovutanud paljud õigused ja kohustused koolile ja meediale, õpetajad ja õpilased elavad aga sageli väga erinevates maailmades.
«Kunagise koolijuhina mäletan, et oleme õpetajatega võidelnud pikkade ja lühikeste juuste, miniseelikute ja pastapliiatsitega. Alati oleme jäänud kaotajaks,» nentis ta. «Õpetaja on õpilasest haritum ja temal on suuremad oskused koolis kohaneda. Seda peame tegema ka nüüd.»
Tallinna Rocca al Mare kooli esimese direktori Rein Rebase ettekanne rääkis õppekava arendamisest ning Tartu waldorfgümnaasiumi lapsevanem ja õpetaja Mati Valgepea tutvustas Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringut.
Konverentsi «Valikuvabadus — hariduse loomulik osa!» korraldanud Eesti waldorfkoolide ja -lasteaedade ühenduse (EWLÜ) projektijuht Katri Tammekand avaldas rõõmu selle üle, et sõnavõtte kogunes kuulama rohkem kui kakssada inimest kogu Eestist. Umbes pooled neist olid seotud waldorfkoolidega.
«Arvan, et suutsime välja tuua teemad, mis on aktuaalsed kõigis koolides,» lausus ta.
Hariduskonverents oli lõpetuseks EWLÜ projektile, mida rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust aitas korraldada Viljandi maavalitsuse alaealiste komisjon.