Äsja teadaantud kultuurkapitali kirjanduspreemiate laureaatide teosed tekitavad huvi, aga kõiki raamatuid ei tahaks osta isegi siis, kui see oleks majanduslikult võimalik. Mõni ongi juba ostetud ja mõni jääb lugemata, olgu ta pealegi auhinnatud.
Repliik: Kõigepealt raamatukokku!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siin tuleb mängu raamatukogu. Mõtlesin, et pärjatud Olle Lauli «Kodutust» ei ole võimalik lugeda veel nii pea, aga kui Viljandi linnaraamatukogus on järjekord paar nädalat, siis Männimäe filiaalis paluti lahkelt raamatule kohe järele tulla.
Luban, et ei hoia seda enda käes lubatud maksimumaega ehk kahte nädalat. Kas see mulle nii väga meeldib, et sean pärast lugemist sammud raamatupoodi nagu raamatukogust laenatud Lauri Sommeri «Kolme yksiklase» või healt tuttavalt saadud Andrei Hvostovi «Sillamäe passiooni» läbilugemise järel, selgub varsti.