Ugalas tulevad vestlusringid Andero Uusbergi ja Karin Allikuga

Vestlusõhtutega tehakse algust laupäeval ning Tartu ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor Andero Uusberg (pildil) ja lavastuse "Kolm ahvi" dramaturg Priit Põldma võtavad vaatluse alla infoärevuse ja isolatsiooni teema. Foto: Madis Sinivee

Ugala teatris tuleb aprillis ja mais lavastuse "Kolm ahvi" etenduse eel ja järel vestlusring. Sel laupäeval teevad vestlusõhtutega algust Tartu ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor Andero Uusberg ja lavastuse dramaturg Priit Põldma infoärevuse ja isolatsiooni teemal.

Andero Uusberg nentis, et inimese enesetunde, tervise ja pealehakkamise seisukohalt on kriitilise tähtsusega tunnetatud võime keskkonda mõjutada. "Kui vaatame kaht viimast kriisi – koroonat ja Ukraina sõda –, siis neid mõlemat iseloomustab see, et juhtub midagi, mida me ei ole võimelised eriti suurel määral mõjutama. See on üks ärevuse allikas. Tänapäeval on infoväli tehnoloogiliselt mitmekesine, infovahetus toimub praegu märksa kiiremini kui aastate eest. Maailm, kuhu me ennast paigutame, on suurem ja seetõttu ka vähem kontrollitav. Seda, mida teha saad, on ülivähe. See võib teha olemise raskemaks," rääkis ta.

Vestluse käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas sellises maailmas hakkama saada ja vältida seejuures äärmustesse sattumist.

"Kolme ahvi" etendus algab pärast vestlust.

5. mai etenduse eel teeb lühikese sissejuhatuse teatrivaatleja Karin Allik. Tema kõneleb sellest, kuidas vaadata teatrit, kus lugu ja sõna ei mängi põhirolli. "Kolme ahvi" kohta on ta märkinud, et see on natukene teistsuguse teatrikeelega, kui paljud inimesed harjunud on, aga see viib publiku sinna teistsugusesse teatrikeelde väga õrnalt ja sõbralikult.

Pärast etendust juhib Allik vestlust lavastuse trupiga. Osalevad näitlejad Terje Pennie, Margaret Sarv, Alden Kirss, Jass Kalev Mäe ja dramaturg Priit Põldma.

Vestlusringid on avatud kõigile huvilistele ja need on tasuta.

"Kolm ahvi" on trupi ühisloominguna sündinud lavastus, mille keskmes on neli inimest, kes otsustavad oma elus juhinduda Jaapani rahvatarkusest: ära näe kurja, ära kuule kurja, ära räägi kurja. Nad lõikavad ennast ära igasugusest infovoost ja otsustavad ka omavahel suhelda sõnu kasutamata. Teatriõhtu jooksul saab jälgida nende katset ehitada üles oma väike hea ja ilus maailm, kus ei oleks kohta ängil ja ärevusel, kurjusel ja kurbusel, rusuval infol ja tühjadel sõnadel.