Talvepuhkusel Võrtsjärv püsib madalal
23. jaanuar 2022, 17:11
Erinevalt väiksematest jõgedest reageerib Võrtsjärv ilmamuudatustele stoilisemalt ning nõnda on järves jääkooriku all vähem vett kui tavaliselt sel talvisel ajal.
Keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna Tartu regiooni peaspetsialist-hüdroloog Tanel Toots ütles, et paljude aastate jooksul on 23. jaanuari keskmiseks tasemeks kujunenud 54 sentimeetrit üle Rannu-Jõesuu vaatlusposti.
Täna, 23. jaanuaril kell neli päeval oli see näit 25 sentimeetrit üle nullpunkti ehk ühe sentimeetri võrra rohkem kui ööpäev varem samal ajal.
Võrtsjärve veetaseme mõõtmine sai alguse 1921. aastal ning sellest saadik on jaanuari kõige madalam veetase olnud 1966. aasta 28.–30. jaanuaril, mil see langes 65 sentimeetrit alla nullpunkti. Kuu maksimum pärineb aga 1924. aasta 1. jaanuarist: 184 sentimeetrit üle nullpunkti.
«Kokkuvõtlikult võib öelda, et loodetud talviste hüdroloogiliste mõõtmiste periood ei saabunud ja ilmselt ei saabugi,» märkis Toots. «See periood tähendab, et jõed on kas täielikult või peaaegu täielikult jääga kinni kaanetanud ning saab teha voolu hulga ja jää paksuse mõõtmisi jää pealt. Viimaste aastate kevadiste suurvete põhjal öeldes on käesoleva aasta kevadise esimese suurveeni aega vaid üks kuu.»
Toots märkis, et nädalane külmaperiood detsembri alguses oli hea algus ja tekitas suuri lootusi, kuid kahjuks kustusid need kohe detsembri teises dekaadis, mil saabus tugev sula. Atlandi tsüklonaalsed vihmad sulatasid ja nõrgendasid jääkatet ning lisaks tõstsid mitme Lõuna-Eesti jõe kevadise suurvee väärilisele tasemele.
«Eelmise aasta maksimumi lähedasi veetasemeid nägime vahetult enne jõule Mustjõel Taheval, Väike-Emajõel Tõllistes ja Elva jõel Elvas. Absoluutne eelmise aasta maksimum sündis Õhne jõel Tõrvas,» kõneles hüdroloog.
Pärast kõrge veetaseme tagasilangemist aasta lõpuks on alates uuest aastast jõed ja ka Peipsi olnud tema sõnul rahutud.
«Enamik jõgesid on kõikunud üles-alla poole meetri piires, järvede veetasemeid tõstab nullilähedane õhutemperatuur aeglaselt, aga pidevalt. Peipsil on küll juba detsembri algusest jääkate kuid sinna tekib pidevalt lahvandusi, uhtrenne ja pragusid,» lisas Toots.