Repliik ⟩ Uus ja vana

Mul on eluaeg olnud detsembriga keeruline suhe. Ühest küljest meeldivad mulle hanged, kuused, jõuluehted ja laiade räitsakatena sadav lumi väga, eriti kui tass kakaod pihku võtta ning kõike seda džässi kuulates aknast vaadata. Teisest küljest on see alati raske aeg. Talvemasendus, piiritu väsimus, uimasus. Jälle lõpeb vana, algab uus ...

Kõige halvem ongi detsembri juures vist, et see lõpeb ära. Detsembris ei karda inimesed näidata, et nad hoolivad, ja need, kes ei hooli, vähemalt teesklevad, et hoolivad. Endast nõrgemate märkamine ja aitamine on saanud jõulukuu sünonüümiks. Jaanuaris saab see kõik nagu noaga lõigatult läbi. See on alati huvitav kontrast: justkui saaks pangetäie külma vett kaela.