AJALUGU ⟩ Kaubarongi toel Viljandi üles leidnud pommitustsepeliin ründas kõige raevukamalt järve

Selline tsepeliin sõitis 104 aastat tagasi ühel oktoobri keskööl Viljandi kohale ja asus pomme heitma. FOTO: Kuningliku Õhuväe Muuseum

Viljandi ajaloo suurim õhurünnak leidis aset esimese maailmasõja ajal, 1917. aasta 17. oktoobri hilisõhtul. Paradoksaalsel kombel said selles sakslaste tsepeliinirünnakus kõige rohkem kannatada Viljandis elavad sakslased ning järves ujuvad kalad.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Linna kohale ilmunud aeglaselt liikuv tsepeliin heitis 31 pommi. Tänapäeva ajaloouurijate arvamuse kohaselt sai surma 13 inimest. Toonase ajakirjanduse andmetel oli hukkunuid neli – kaks meest ja kaks naist. Kaks päeva pärast rünnakut ajalehes Tallinna Teataja avaldatud artiklis seisab, et lisaks sai raskelt haavata neli ja kergelt 11 inimest.

Käis esimene maailmasõda. Sakslased, kes olid just vallutanud Riia, alustasid Eesti kohal õhurünnakuid, et külvata siin hirmu ja paanikat ning sundida venelasi taanduma. Paar päeva varem oli pommitatud Pärnu sadamat ning 17. oktoobri õhtul võttis tsepeliin sihiks Viljandi.

19.11.2021 23.11.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto