Meie enda «Matrix»

Jüri Kukk Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

POPULAARSES filmitriloogias «Matrix» arvab inimkond ekslikult, et juhib oma saatust ise, teadmata, et seda teevad hoopis masinad. Eesti elus tundub olevat «Matrixiga» sarnaseid jooni: reaalsus näib olevat samuti peidetud kaunistatud eesriide taha.

Eesti poliitiline eliit — ministrid, riigipea, riigikogu liikmed ja erakondade juhid — räägivad ikka sellest, et on rahvalt saanud valitsemiseks mandaadi, esindavad oma valijaid ja tegutsevad nende huvides. Seda väidetakse isegi siis, kui mõni Jaan Kundla majoneesiskandaali sarnane lollus eeldaks tagasiastumist.

Tegelikult ei esinda võimulolijad sageli kedagi peale iseenda, sest lubadusi murdes on nad oma valijaid juba petnud. Hea näide on Isamaa ja Res Publica Liit, kes lubas suure suuga tasuta kõrgharidust, nüüd aga leiab põhjusi, kuidas sellest kõrvale hiilida, väites, et tasuta ei saa ju tegelikult midagi. Miks siis valimiste eel nii ei räägitud? Nüüd leiavad valitsuspoliitikud, et protestivad tudengid on oma nõudmistega veidi juhmid.

JULGEN VÄITA, et rahva soovidest ja muredest ei tea enamik poliitikuid mitte midagi ja nad ei hooligi neist. Kui te selles väites kahtlete, mõelge, kui vähe teate teie naabrite, tuttavate või isegi lähedaste probleemidest. Ja ega need teid eriti huvitagi, sest endal on muresid küll.

Riigivalitsemises toimub sama. Kui kõrgepalgaline minister väidab, et saab metsakolkas elava memme muredest aru, on see jama. Vaevalt teab seesama minister sedagi, kui palju maksab poes päts leiba, kindlasti aga ei kujuta ta ette, kuidas Maali paari kilomeetri kaugusel autopoes käib, sest külapood suleti juba aastate eest.

Kohe kindlasti ei pea minister varem maakonnakeskuses asunud ja nüüd sealt suurematesse linnadesse viidud ametkondades oma pakilisi asju ajama, nagu seda on sunnitud tegema lihtkodanikud.

Poliitikud suhtlevad valijatega sellisel tasemel, nagu hiljuti meediastki läbi käis: saadik kohtus esinduskulude aruande järgi valijaga öösel kell kaks kallis restoranis, kus söödi ühiselt pardipraadi. Selliseid valijatega kokkusaamisi, nagu nõukogude ajal kas või demokraatia mängimiseks kultuurimajades korraldati, mäletavad veel vaid eakad inimesed.

Andrus Ansipi valitsus on osanud tülli minna tööandjate, ametiühingute ja tudengitega, peletanud võõrsile tööd otsima kümneid tuhandeid eestimaalasi ja sulgenud paljud päästekomandod. Ta ei arvesta enam kellegagi.

Kuid keda see valitsus siis ikkagi veel esindab?

Presidendi üleskutse leida ja kirja panna sada põhjust, miks peaks just Eestis elama, jääb elukaugeks, sest lihtsam on leida kakssada põhjust, miks siit lahkuda. See ongi poliitiline «Matrix»: elu on täiesti teistsugune, kui see poliitikute sõnadest kostab.

Pankade reklaamid väidavad, et nad näevad klientides ennekõike koostööpartnereid või lausa sõpru, kelle mured on ka panga mured, mille lahendamisele soovib too igati kaasa aidata. Enamik inimesi teab siiski, et pank pole mingi heategevusasutus: ta laenab raha, et intresside pealt kasumit teenida, ning kui tekib oht rahast ilma jääda, kaob pangal ka igasugune sõprus ja heatahtlikkus. Seda on majandussurutise ajal ilmselt kogenud paljud eestimaalased.

Sageli on seejuures süüdi just pangad, kes kahel käel pakkusid laene ja krediitkaarte, aheldades inimesed nende kaudu võlaorjusesse. Kriisi tõttu tööta jäänud laenuvõtja on pigem ohver, sest normaalsel töökohal hästi teenides ei osanud ta pilvi kusagil näha, pangaanalüütikud aga oleksid pidanud raskusi ette nägema.

Pankade tõelise palge musternäidis oli Swedbanki hiljutine otsus sulgeda Virtsu sularahaautomaat. Pangategelased korraldasid rahvaga kohtumise, aga mitte selleks, et neid ära kuulata, vaid et neile selgeks teha: otsus on juba langetatud ja virisemine on tarbetu. Hiljem astus Swedbank siiski sammu tagasi ja jätab sularahaautomaadi vähemalt aastaks alles. Panga maine sai tuntava hoobi, sest rahandustegelaste ülbitsemist edastas ka meedia.

Väidetavalt ei osanud pank ette näha, et rahvas sularaha kättesaadavust nii tähtsaks peab. Samas on huvitav, et elanike hulgas kõige ebapopulaarsema ja reitinguagentuuridelt nahutada saanud ettevõtte Eesti Energia suhtekorraldajad ei üritagi ammu kadunud usaldust taastada.

Ka majanduslikult on tehtud palju otsuseid alates päästekomandode ja koolide sulgemisest kuni prügiveotellimise sunduseni, mis tegelikus elus on mõttetud ja mõnele elanikerühmale ülekohtused. Rahanduslik ja majanduslik «Matrix» ütleb seega, et äris ja tehingutes sõpru pole ning hädas olles saavad neist üleöö teie vaenlased.