Märjad käpad aitavad kuivale ehk Puru ja Banditiga Võrtsjärves

Noor ja uljas Bandit sooritas koerajuht Melany Kuldsaare käsul kartmatult ka oma elu esimesed sillalt hüpped. Foto: Kristi Ilves

Kui juuli esimesel õhtul Võrtsjärve-äärsesse tallu saabun, tervitavad mind lisaks pererahvale kaks karvast mõmmikut – pruun Puru ja must Bandit. Mis saaks olla veel mõnusam lõpetus palavale päevale, kui lasta end sellistel hurmurist vetelpäästjatel jahutavast järveveest kaldale vedada.

Need njuufaundlandid on Lõuna-Eesti veepäästekoerte rühma Märjad Käpad täieõiguslikud liikmed. Mõlemad on küll veel noored ja õpipoisi staatuses – Purul on käsil teine, Banditil esimene hooaeg –, aga nad osalevad agaralt rühma treeningutel Nõo paisjärvel ning vabadel päevadel teevad käpad märjaks ka koduses Võrtsjärves.

Koerte perenaine Angela Leiaru-Indriko pakib kalipsod, päästevestid ja muu varustuse kokku ning tõstab autosse. Neljajalgsetel on selge, et nüüd on minek. Kaheaastane Puru kaalub pisut alla 70 kilogrammi ja kaheksakuune Bandit on peagi 50 täis. Sellest hoolimata mahuvad nad kenasti kõrvuti pere universaali pagasiruumi.