Juhtkiri ⟩ Julge samm(as)

Sakala logo Foto: Sakala

Nädalaga kogunenud 520 häält, mille olid andnud Jaak Joala samba püstitamise vastu olevad viljandlased, toimetati linnavalitsusse, neile vaadati seal eile korraks viisakalt peale ja otsustati siis juba kurikuulsaks saanud kuju ikkagi püsti panna. Otsus ei tule ilmselt kellelegi üllatusena, see aga ei tähenda, et kogu protsessi kestel poleks tekkinud palju üllatavaid momente ja küsitavusi, mis seniajani õhus ripuvad. Ja jäävadki rippuma.

Esiteks on see pretsedenditu juhtum Viljandis. Täiesti õige: juriidiliselt on kõik olnud korrektne, mis sest, et väga ebatavaline. Suhu jätab see ikka veidra meki. Miks seda kõike vaja oli? Kas niisuguste küsimuste juures ei peaks linnakunstniku seisukoht olema määrav? Kui juba linnakunstnik osutab sellele, et asjaajamises on küsitavusi, siis kas see ei peaks olema teema lõpp ning selge märk, et protsessi tuleb otsast peale alata? Kolmeliikmelisest žüriist on ainus linna esindaja, kes seejuures veel on linnakunstnik, idee vastu ning see ei tähenda midagi! Ja miks viivitati? Kui linnavalitsus oleks juuli lõpus laekunud taotluse kohta otsuse langetanud näiteks augusti lõpuks, oleks olnud piisavalt aega anda sellise konkursi korraldamise puhul heaks tavaks saanud 40 päeva eskiiside valmistamiseks ja neid oleks ehk laekunud rohkem kui üks.