Uurimine vaid kinnitas aiaandide häid omadusi

Koidu Kelt tunneb ennast Polli aiandusuuringute keskuse laboris nagu oma kodus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pühapäeval suurt juubelit pidav energiline Koidu Kelt on üle poole sajandi Polli aiandusinstituudi laboris puuviljade ja marjade koostist uurinud ning puistab peast hämmastaval hulgal arve, mis näitavad eri sortide kasulike ainete sisaldust.

Tartu ülikoolis sai ta õpetust selliste väljapaistvate professorite nagu August Vaga, Johannes Piiperi ja Heinrich Riik­oja käe all. Kui tuli spetsialiseerumine, valis tulevane bioloog taimefüsioloogia ja biokeemia eriharu.

Õige valik

«Ja hästi tegin!» on Koidu Kelt veel 57 aastat pärast ülikooli lõpetamist rahul.
Kaks aastat töötas ta Vana-Võidu tehnikumis keemiaõpetajana, siis kutsuti Polli katsebaasi. «Minu töö oli uurida Eestis kasvatatavate puuviljade ja marjade keemilist koostist.»

Eelkõige tõid oma viljad talle analüüsida Polli sordiaretajad ja -uurijad. Koidu Kelt on määranud toitainete sisaldust tuhandetes proovides, selgitanud, kuidas mõjub kasulike ainete säilimisele viljade hoidmisviis, mis vahe on eri sortidel ning kuidas toitained viljadesse kogunevad ja nende eri osades paiknevad.

Muuseas, isegi sama õuna punase põsega pooles on C-vitamiini ehk askorbiinhapet rohkem kui päikese eest varjul olnud osas.

Kui paluda Koidu Keldil öelda oma lemmik õunte hulgas, nimetab ta kõhklematult «Tellissaaret».

«C-vitamiini on «Tellissaares» kaks korda rohkem kui ükskõik millises teises õunasordis. Ja säilivus on hea, ainult maitse on keskpärane,» räägib ta.

Selle sordi õunad on pealt pisut rasvased. Maitsele see kasuks ei tule, aga aitab headel ainetel säilida.

««Tellissaare» parim söömisaeg on jaanuari lõpul ja veebruaris,» ütleb Koidu Kelt.
Oma aia õunu ei tohi koorida, sest paljud kasulikud ained on just koores, poest või turult ostetud vilju tuleb eriti hoolikalt pesta. Kui aga tegemist on importõuntega, koorimisest ei pääse, sest ka suur osa kahjulikke kemikaale on just koores.

Koidu Keldi maitselemmik on «Sügisdessert», magus ja vürtsikas õunasort.

Kiidab kirsse

Kiita saavad ka kirsid. Need aitavad südame-, podagra- ja reumahaigeid. Eriline koht on kirssidel trombide ärahoidjana. Ploomid on kasulikud südamehaigetele, sest sisaldavad ohtralt kaaliumi. Pirnid on head vee väljaviijad ning paslikud põie- ja neeruhädade korral.

Marjadest troonib teadlase silmis esikohal must sõstar, C-vitamiini rohke ja muidki kasulikke aineid sisaldav mari.

Koidu Kelt on rõõmus, et must sõstar hakkab ausse tõusma ja ka hind on korralik.

«Kujutage ette, et must sõstar maksis kunagi punasest vähem, see on ju päris rumal! Nüüd on hind hea ja ka Pollis rajatakse musta sõstra tootmisaeda,» räägib ta ning lisab, et igal õhtul joodud pool klaasi mustasõstramahla päästab arsti juurde minekust.

Musta sõstra järel tuleb maasikas. «Seal on palju C-vitamiini, rauda, foolhapet. Maasikad on tõhusad vereloome parandajad.»

Üha rohkem leiab uurimist ja hindamist astelpaju.

Koidu Kelt räägib veel tervest hulgast marjadest ja mitmest meil kasvavast vähem tuntud viljast, näiteks toompihlakast ja söödavast kuslapuust. Ta nimetab ka musta arooniat, mis sisaldab sorboosi ja sobib seetõttu suhkruhaigetele.

Väitekiri teisest vallast

Oma kandidaaditöö tegi Koidu Kelt aga hoopis Jakob Palgi tööde põhjal, uurides laboratoorselt aluse ja poogendi sobivust.

Kui küsida Koidu Keldilt, kas ta on auväärses eas nii reibas ja terase vaimuga tänu headele geenidele, sportlikule eluviisile või kõigile nendele kasulikele looduse andidele, mida ta nii kaua aega Polli laboris uuris, vastab ta, et küllap kõigele kokku. Kuigi hiljuti on tulnud läbi teha puusaoperatsioon, on see jäänud ainsaks tõsisemaks arstidega suhtlemiseks kogu elu jooksul.

Polli keskuse hoone läheb remonti ja kuuldavasti avatakse seal suur moodne labor, kus hakkab töötama palju inimesi.

Koidu Kelt ütleb, et tal on natuke kahju, et tema seal enam töötada ei saa. Tore oleks  asju uurida teistega koos, kui oled pidanud enamasti üksi toimetama. Aga mis parata — aeg on sealmaal, et tuleb rõõmu tunda neist asjadest, mis parajasti ellu mahuvad.

Käsitööõpetajana töötanud ja suurepärast puutööd teinud abikaasa on siitilmast lahkunud. Kodus ootavad perenaist suure karvaga kass ja hulk raamatuid, mis aitavad aega täita.