Jaanuaris tõusevad puudega laste toetused (1)

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Toetust saab taotleda meditsiini, hoolekande, perede, eakate, puuetega inimestega ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste elluviimiseks.
Toetust saab taotleda meditsiini, hoolekande, perede, eakate, puuetega inimestega ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste elluviimiseks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Jaanuaris jõustub seadus, mis suurendab 14 aastat muutumatuna püsinud puuetega laste toetusi. Keskmise ja raske puudega lapse toetus tõuseb kaks korda ning sügava puudega lapse toetus kolm korda.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna lähetatud pressiteates kinnitatakse, et sügava puudega laps hakkab uuel aastal saama 241 eurot ja raske puudega laps 161 eurot kuus. Senini maksis riik neile 80,55 euro suurust toetust. Keskmise puudega lapse igakuine sotsiaaltoetus kerkib aga 69 eurolt 138 euroni. Puuetega laste toetussummad viib 2020. aastal uuele tasemele seadus, mille riigikogu eelmine koosseis tänavu 13. veebruaril toonase sotsiaalkomisjoni eestvedamisel vastu võttis.

«Need on väga vajalikud muudatused, mida puuetega laste pered on pikisilmi oodanud. Kõrgemad toetused võimaldavad peredel maksta oma laste ravi, ravimite, abivahendite omaosaluse ja transpordi eest. Kindlasti paraneb nii laste kui perede üldine elujärg. Lõpuks ometi jõuab riigi suurem tugi nende peredeni, kes peaksid põhiseaduse järgi olema riigi erilise hoole all,» ütles sotsiaaldemokraat Helmen Kütt. «Asi ei ole ainult paremas materiaalses kindlustatuses – puuetega laste vanemad näevad, et Eesti riik väärtustab nende panust oma laste kasvatamisel.» Puudega laste toetused tõusid viimati 2006. aastal, täpsustas Kütt.

«Nagu lastetoetuste tõus, mis aitas vaesusest välja üle 20 000 lapse, nii on ka puuetega laste tõhusam toetamine sotsiaaldemokraatide südameasi,» rääkis Kütt. Kiiret lahendamist vajab tema sõnul aga puuetega lastele mõeldud sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis praegu on Eesti eri paikades väga erinev.  «Pahatihti sõltub see kohaliku omavalitsuse otsustest ja pere elukohast, mis aga kindlasti ei tohiks nii olla,» lisas Kütt.

Riigikogu eelmises koosseisus oli Helmen Kütt sotsiaalkomisjoni esimees. Praegu on ta sotsiaalkomisjoni aseesimees.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles