Libedust saanuks ennetada

Auto udus. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Teisipäeva hommikul tekkinud libedus ei sündinud silmapilk ning sellele oleks olnud võimalik reageerida ka ennetavat libedusetõrjet tehes. 

Nõnda märkis osaühingu T-ilm hallatava teeilmakeskuse juht Margus Kehi, kes analüüsis olukorda avalikus arvamuskirjas.

«Juba esmaspäeval liikus jäätuv udu Lõuna-Soomes ning varahommikuks jõudis see ka Eestisse,» märkis ta. «Udu tekib, kui õhutemperatuur ja kastepunktitemperatuur on võrdsed. Kastepunktitemperatuur on õhu nii-öelda salajane temperatuur ja meteoroloogiliselt palju huvitavam. Tegemist on temperatuuriga, milleni õhku peab jahutama, et niiskus hakkaks kondenseeruma.» 

Talvel näitab kastepunktitemperatuur Kehi sõnul suurust, milleni õhk jahtub. Talvel päike ei soojenda õhku nii nagu suvel, maapind jahtub ja külmeneb soojuse eraldumisel. Seega kui pole kaitsvat pilvekihti, jahtub õhk kastepunktitemperatuurini, seejärel aga niiskus kondenseerub, tekivad udu ja pilved. Kuna tekkinud uduvihm sajab madalatest pilvedest, ei ole seda näha radaripildil. Eriti ohtlik on see, kui teetemperatuurid on miinuskraadides. 

«Kui vaadata esmaspäevaseid satelliidipilte, näeme, et öösel liikusid meie kohale pilved läänest, haarates kaasa ka lahtisest merest sooja ja niiskemat õhku. Seega tekkis hommikul selline olukord, mis oleks olnud ennetatav õigeaegse tegutsemise puhul,» rääkis Kehi. «Õhutemperatuur ja kastepunktitemperatuur ei ristu momentselt, vaid kogu protsess tekib ikkagi teatud ajaperioodi jooksul ning sellele on võimalik reageerida ka ennetavat libedusetõrjet tehes. Kindlasti abistab teeilmakeskus kõiki teehooldajaid, kes meiega koostööd teevad, et libedus ei pääseks üllatama.»