Presidendid ja rahvahulgad tähistasid piiripunktis Balti keti juubelipäeva

Tellijale
avatud
1

Toredaid inimkette, sealhulgas presidentide osalusel, moodustati piiripunktis mitu.

FOTO: Gerthrud Grents

23. augusti õhtul kogunesid rahvahulgad Eestist ja Lätist Lilli-Ungurini piiripunkti, et tähistada 30 aasta möödumist Balti ketist. Kaks Läti ekspresidenti ning Eesti president rõhutasid oma sõnavõtus selle sündmuse tähtsust  Balti riikide taasiseseisvumise saavutamises. Rahvas laulis üheskoos Läti ja Eesti rahvuslippude lehvides hümne ning kõlas omaaegne ärgituslaul "Ärgake, Baltimaad" segakoori Kungla ja Läti segakoori Wendeni ühisesituses. Meeleolu oli ülev ning kohalviibijad võtsid kätest kinni ja moodustasid sümboolse Balti keti. Läbi piiripunkti vurasid ka Leedu lippudega ehitud autod.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Balti kett oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, millega demonstreeriti maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhiti tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. Meeleavaldusest võttis osa ligikaudu 2 miljonit inimest ehk umbes veerand Eesti, Läti ja Leedu tolleaegsest elanikkonnast. Baltimaade rahvad rivistusid rohkem kui 670 kilomeetri pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendavaks inimahelaks. Balti kett ning sellele eelnenud Balti apell ja Hirvepargi miiting valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.

Aastatel 2007–2011 Läti president olnud Valdis Zatlers ütles, et Balti kett oli julgustükk, mille üle võib tänaseni uhke olla, ühtlasi ühendas see Baltimaid. "Eesti ja Läti on üsna lähedased. Eesti ekspresident Toomas Hendrik Ilves on alati öelnud, et oleme üks rahvas, kellel on kaks keelt. Leedu ekspresident Valdas Adamkus on öelnud, et oleme üks Balti hõim," kõneles Zatlers. "Me võtsime toona kätest kinni ja rõhutasime sellega, et see on meie ühine tahe saavutada iseseisvus ja demokraatia.  Selle avaldusega olime kurjuse tankide ja ebaõigluse vastu ning selle suure jõu vastu ei söandanud vaenlane saata tanke," rääkis Zatlers.

Tagasi üles