Kui mahe on Eestimaa?

Statistikaameti analüütik Ege Kirs.

FOTO: Statistikaamet

ROHKEM KUI viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Kaht kolmandikku Eesti mahepõllumajandusmaast kasutatakse põllumaa söödakultuuride ja püsirohumaadena. Maheteravilja ja -kaunvilja kasvatatakse rohkem kui 55 000 hektaril, maheköögivilja ning ­-maasikaid 266 ning mahekartulit 142 hektaril. Maheviljapuid ja -marjaaedu on kokku 2347 hektarit. 2018. aastal toodeti Eestis varasema aastaga võrreldes rohkem nii maheliha, mahepiima kui ka mahemune. Veiste arv Eestis on kasvanud ning koos maherohumaa pinna suurenemisega on kasvanud ka maheveiste arv: neid on neli protsenti enam kui eelmisel aastal. Aastal 2018 oli Eestis 41 500 maheveist ehk 16 protsenti kõigist veistest olid maheveised.

KOOS ÜLDISE lammaste arvu kahanemisega on Eestis vähenenud mahelammaste hulk. Täielikult mahepõllumajanduslikud on 45 protsenti siinsetest lammastest ja 27 protsenti kitsedest. Mahepidamisel lindude arv on suurenenud, kuid maheseakasvatus pole Eestis kuigi populaarne. Eestis on 290 400 siga, neist mahesigu aga kõigest 458.

Eurostati andmete järgi oli Euroopa Liidus 2017. aastal mahemaad keskmiselt seitse protsenti, seega on Eestis seda umbes kolm korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestist rohkem oli 2017. aastal mahemaad vaid Austrias.

Meile järgnes Rootsi. Euroopa Liidu suurtes põllumajandussaadusi tootvates riikides Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris oli mahepõllumajandusmaad aga euroliidu keskmisest vähem.

Tagasi üles